Moskva: USA sõjalaeva saabumine Mustale merele saab vastuse ({{commentsTotal}})

USA raketiristleja USS Porter (DDG 78).
USA raketiristleja USS Porter (DDG 78). Autor/allikas: MC3 Alex R. Forster/defenseimagery.mil

Venemaa välisministeerium teatas, et USA sõjalaeva USS Porter saabumine Mustale merele saab vastuse. Võimalike vastusammude täpsemat sisu ei täpsustatud.

Moskva hinnangul on nii USA sõjalaev Mustal merel kui ka muud lääneriikide sõjalised manöövrid seotud sooviga enne NATO Varssavi tippkohtumist pingeid tekitada, vahendasid Reuters ja RIA.

USA raketiristleja USS Porter (DDG 78) sisenes Mustale merele esmaspäeval ning seda on turvamas ka Türgi allveelaev. USA 6. sõjalaevastik kommenteeris, et laev viibib Mustal merel tavapärase missiooni raames.

Venemaad ärritab tõenäoliselt kõige rohkem asjaolu, et USS Porteri pardale on äsja paigutatud uued raketisüsteemid, mis on osa palju vaidlusi ja süüdistusi tekitanud raketikilbist. NATO kinnitusel on raketikilp mõeldud Lähis-Idast lähtuva ohu ennetamiseks ning see polevat suunatud kuidagi Venemaa vastu - ja seda juba ainuüksi seetõttu, et Venemaa võimekuse tasalülitamiseks jääks sellest väheks. Moskva aga väidab vastupidist ja süüdistab lääneriikide jõudude tasakaalu rikkumises.

Samuti on teada, et käesoleval kuul saabub Vahemerre kaks USA lennukikandjat.

"Loomulikult ei kiida me seda heaks ja kahtlemata järgnevad sellele vastumeetmed," kommenteeris Vene välisministeeriumi kõrge ametnik Andrei Kelin USS Porteri saabumist Mustale merele.

Ka USA lennukikandjate saabumine Mustale merele on tema hinnangul jõudemonstratsioon, mis muudab suhted Moskva ja Washingtoni vahel veelgi jahedamaks.

"Seda kõike tehakse NATO Varssavi tippkohtumise eelõhtul. See on jõudemonstratsioon," rõhutas Kelin.

NATO Varssavi tippkohtumine peetakse 8. ja 9. juulil. Üheks peamiseks teemaks on seal alliansi kohaloleku ja Venemaa-vastase heidutuse suurendamine idapoolsetes liikmesriikides.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: