Paet hakkab juhtima lennuühenduste ekspertgruppi ({{commentsTotal}})

{{1465560230000 | amCalendar}}

Europarlamendi saadik Urmas Paet hakkab majandusminiseeriumi palvel juhtima ekspertgruppi, et töötada välja Eesti ettepanekud Euroopa lennundusstrateegiale.

Ekspertgrupi kutsus kokku majandusminister Kristen Michal koostöös riigikantseleiga. Ekspertgrupi tegevust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest.

Minister selgitas, et täna valitseb olukord, kus Eestil, aga ka teistel Euroopa südamest kaugemal olevatel riikidel ei ole piisava sagedusega strateegiliselt vajalikke lennuühendusi Euroopa keskustega.

Kolmeteistkümnel Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil, on lennuühendusi ülejäänud viieteistkümnega võrreldes tervelt 7,5 korda vähem.

Maailmapanga globaalse konkurentsivõime raportis tuuakse Eesti puhul ühe olulisema valukohana välja, et 144 võrreldud riigist on Eesti siit lahkuvate lendude liinikilomeetrite järjestuses 120. kohal.

"Täna on tänu Tallinnas baseeruvale Nordicale siin tõsine turukonkurents lendaja pärast – 31st sihtkohast 15 katab Nordica, kuid vaadates kaugemale, vajab EL ja riigid suuremat tööriistakomplekti, et majanduse kasvatamiseks vajalikke ühendusi tagada,“ rääkis Michal.

Ekspertgrupp asub välja töötama ettepanekuid, et saavutada olukord, kus EL liikmesriigil on võimalik tagada piisava sagedusega ja sihtkohtadega lennuühenduste võrk.

Urmas Paet lubas, et järgnevate kuude jooksul vaatab ekspertgrupp üle, mida on lennuühenduste parandamiseks võimalik teha olemasolevate reeglite raames.

"Teeme ka ettepanekud kuidas reegleid niimoodi muuta, et piisavad ühendused oleksid tagatud kogu Euroopa Liidus. Need ettepanekud on suunatud kogu tegevuskeskkonnale - liinihanked, lennujaama konkurentsivõime, mitte niivõrd rahvusliku vedaja soodustamisele,“ ütles Paet.

Muuhulgas on kõne all ka Estonian Airile saatuslikuks saanud riigiabi reeglite kohendamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oleks maksimaalne eesmärk, et tõesti võetaks riigiabi reeglites arvesse ka geograafilist kaugust ja potentsiaalset reisijate arvu. Samas mul ei ole erilisi illusioone, et see saab olema väga lihtne diskussioon, sest need riigiabi reeglid on väga värsked ja kindlasti ei ole Komisjon valmis asuma neid kohe muutma," arvas Paet.

Pärast Estonian Airi pankrotti ei ole ühendusi Tallinnast oluliselt vähemaks jäänud, suurem probleem on lennuajad.

"Sihtkohtade arv on jäänud enam-vähem samaks ehk ühendused ei ole läinud halvemaks. Pigem on küsimus selles, et ühendused ei ole läinud ka paremaks. Olukord on jäänud samaks, aga ärituru jaoks on vaja just hommikusi ja õhtusi ühendusi ehk selliseid, mis aitavad turgu edasi arendada," selgitas Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe.

Ekspertrühmas osalevad majandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, riigikantselei, Tallinna Lennujaama esindajad. Lisaks Eesti alaline esindus EL juures ja lennunduseksperdid.

 

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.