Paet hakkab juhtima lennuühenduste ekspertgruppi ({{commentsTotal}})

{{1465560230000 | amCalendar}}

Europarlamendi saadik Urmas Paet hakkab majandusminiseeriumi palvel juhtima ekspertgruppi, et töötada välja Eesti ettepanekud Euroopa lennundusstrateegiale.

Ekspertgrupi kutsus kokku majandusminister Kristen Michal koostöös riigikantseleiga. Ekspertgrupi tegevust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest.

Minister selgitas, et täna valitseb olukord, kus Eestil, aga ka teistel Euroopa südamest kaugemal olevatel riikidel ei ole piisava sagedusega strateegiliselt vajalikke lennuühendusi Euroopa keskustega.

Kolmeteistkümnel Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil, on lennuühendusi ülejäänud viieteistkümnega võrreldes tervelt 7,5 korda vähem.

Maailmapanga globaalse konkurentsivõime raportis tuuakse Eesti puhul ühe olulisema valukohana välja, et 144 võrreldud riigist on Eesti siit lahkuvate lendude liinikilomeetrite järjestuses 120. kohal.

"Täna on tänu Tallinnas baseeruvale Nordicale siin tõsine turukonkurents lendaja pärast – 31st sihtkohast 15 katab Nordica, kuid vaadates kaugemale, vajab EL ja riigid suuremat tööriistakomplekti, et majanduse kasvatamiseks vajalikke ühendusi tagada,“ rääkis Michal.

Ekspertgrupp asub välja töötama ettepanekuid, et saavutada olukord, kus EL liikmesriigil on võimalik tagada piisava sagedusega ja sihtkohtadega lennuühenduste võrk.

Urmas Paet lubas, et järgnevate kuude jooksul vaatab ekspertgrupp üle, mida on lennuühenduste parandamiseks võimalik teha olemasolevate reeglite raames.

"Teeme ka ettepanekud kuidas reegleid niimoodi muuta, et piisavad ühendused oleksid tagatud kogu Euroopa Liidus. Need ettepanekud on suunatud kogu tegevuskeskkonnale - liinihanked, lennujaama konkurentsivõime, mitte niivõrd rahvusliku vedaja soodustamisele,“ ütles Paet.

Muuhulgas on kõne all ka Estonian Airile saatuslikuks saanud riigiabi reeglite kohendamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oleks maksimaalne eesmärk, et tõesti võetaks riigiabi reeglites arvesse ka geograafilist kaugust ja potentsiaalset reisijate arvu. Samas mul ei ole erilisi illusioone, et see saab olema väga lihtne diskussioon, sest need riigiabi reeglid on väga värsked ja kindlasti ei ole Komisjon valmis asuma neid kohe muutma," arvas Paet.

Pärast Estonian Airi pankrotti ei ole ühendusi Tallinnast oluliselt vähemaks jäänud, suurem probleem on lennuajad.

"Sihtkohtade arv on jäänud enam-vähem samaks ehk ühendused ei ole läinud halvemaks. Pigem on küsimus selles, et ühendused ei ole läinud ka paremaks. Olukord on jäänud samaks, aga ärituru jaoks on vaja just hommikusi ja õhtusi ühendusi ehk selliseid, mis aitavad turgu edasi arendada," selgitas Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe.

Ekspertrühmas osalevad majandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, riigikantselei, Tallinna Lennujaama esindajad. Lisaks Eesti alaline esindus EL juures ja lennunduseksperdid.

 

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema