Briti kanafarmidesse tööle smugeldatud leedulased võitsid kaasaegse orjusega seotud kohtuasja ({{commentsTotal}})

Kanala.
Kanala. Autor/allikas: Jean-Francois Monier/AFP/Scanpix

Suurbritannia kanafarmidesse tööle smugeldatud leedulased võitsid pöördelise tähtsusega tsiviilkohtuasja ettevõtja vastu. Tegemist oli esimese kohtuasjaga ettevõtte vastu seoses kaasaegse orjuse süüdistusega.

Ülemkohtu kohtunik otsustas ohvrite kasuks ning leidis, et ettevõte on süüdi keelatud tasude nõudmises, ebaseaduslikult palkade kinni hoidmises ning suutmatuses tagada töölistele korralikud elamis- ja töötingimused, vahendas Reuters.

Kuus ohvrit, kes on vanuses 19 kuni 58 eluaastat, soovisid saada kompensatsiooni vigastuste, maksmata palkade ning tervise ja turvalisuse rikkumise eest. Kompensatsiooni maksmist arutatakse hiljem.

"Tegemist on esimese korraga, kui ülemkohus otsustas inimkaubanduse ohvrite kasuks Briti ettevõtte vastu," ütles mehi esindanud advokaadibüroo Leigh Day kaitsja Shanta Martin pressiteates.

"See on väga tähtis samm õiglase kompensatsiooni maksmiseni meie klientidele ja seda tuleks vaadata hoiatusena Briti ettevõtetele, et nad juuriksid kaasaegse orjanduse oma ärimudelitest välja, nii Suurbritannias kui ka mujal," lisas ta.

Leedu migrandid süüdistasid Briti supermarketitesse mune ja kanu müüva Dj Houghtoni omanikke inimkaubanduses ning kuritarvitamises ja peksmises mitme aasta vältel.

Esimene kohtuistung toimus 2015. aastal, vaid mõni päev pärast seda, kui Suurbritannia kaasaegse orjuse seadus jõustus.

Mehed viidi Suurbritanniasse 2008. aastal ning DJ Houghton võttis nad tööle kanalasse lindude kinni püüdjateks. Nad põgenesid 2012. aastal ning andsid kohalikule politseile ütlusi. Martini sõnul pakkusid mehed end tunnistajateks, kuid politsei ei võtnud nendega enam ühendust.

Vaid kaks kuud hiljem korraldas politsei DJ Houghtoni direktori Darrell Houghtoni ja pearaamatupidaja Jacqueline Judge'i kodudes haarangud ning vabastas mitu väidetavat inimkaubanduse ohvrit. Tol ajal aga Houghtoni ja Judge'i vastu kriminaalmenetlust ei alustatud.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: