Töövägivallaga kokkupuutunud pole kohtusse pöördunud ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/European Parliament

Eesti inimõiguste keskusesse on viimase aastaga pöördunud kümmekond töövägivallaga kokku puutunud inimest, kellest aga ükski pole kohtusse edasi läinud.

Eesti inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal tõdes, et töövägivald kipub olema varjatud valdkond, mistõttu on keeruline öelda, kui levinud see on. Mitmed Euroopas tehtud uuringud näitavad, et töövägivallaga on kokku puutunud kuni 20% inimesi.

"Eestis on inimõiguste keskusesse pöördunud viimase aastaga kümmekond inimest sarnase probleemiga, kuid ükski juhtumitest ei läheks statistikasse selles mõttes, et on mingi lahend toimunud," kinnitas Grossthal Vikerraadio saates "Uudis+", selgitades, et kõik need inimesed mingil hetkel loobusid juhtumiga edasi minemast.

Peamisteks loobumise põhjusteks peab Grossthal inimeste hirmu, et nad saavad ohvrina külge tülitekitaja sildi, samuti kardetakse, et kohtuskäik võib mõjuda halvasti edasistele karjääriväljavaadetele.

„Hirm enda tuleviku ees on suurem kui tahe ajada tagada õiglust ja jõuda mingi lahendini,“ nentis Grossthal.

Inimõiguste eksperdi sõnul on endiselt levinud stampmõtlemine, et ohver on juhtunut kuidagi ise provotseerinud ning teda nähakse osaliselt süüdlasena, nii et vägivallatsejale leitakse palju õigustust.

Grossthal selgitas, et töövägivallana ei käsitata üksnes füüsilist vägivalda, vaid ka ahistamist või kiusamist.

Ehkki üks mure ohvitele on tõendamiskohustus, ei pea Grossthal tõendite puudumise hirmu siiski peamiseks.

"Küsimus on pigem, kas inimene on valmis nende tõenditega midagi pihta hakkama," rõhutas ta.

Toimetaja: Merilin Pärli



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: