Töövägivallaga kokkupuutunud pole kohtusse pöördunud
Eesti inimõiguste keskusesse on viimase aastaga pöördunud kümmekond töövägivallaga kokku puutunud inimest, kellest aga ükski pole kohtusse edasi läinud.
Eesti inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal tõdes, et töövägivald kipub olema varjatud valdkond, mistõttu on keeruline öelda, kui levinud see on. Mitmed Euroopas tehtud uuringud näitavad, et töövägivallaga on kokku puutunud kuni 20% inimesi.
"Eestis on inimõiguste keskusesse pöördunud viimase aastaga kümmekond inimest sarnase probleemiga, kuid ükski juhtumitest ei läheks statistikasse selles mõttes, et on mingi lahend toimunud," kinnitas Grossthal Vikerraadio saates "Uudis+", selgitades, et kõik need inimesed mingil hetkel loobusid juhtumiga edasi minemast.
Peamisteks loobumise põhjusteks peab Grossthal inimeste hirmu, et nad saavad ohvrina külge tülitekitaja sildi, samuti kardetakse, et kohtuskäik võib mõjuda halvasti edasistele karjääriväljavaadetele.
„Hirm enda tuleviku ees on suurem kui tahe ajada tagada õiglust ja jõuda mingi lahendini,“ nentis Grossthal.
Inimõiguste eksperdi sõnul on endiselt levinud stampmõtlemine, et ohver on juhtunut kuidagi ise provotseerinud ning teda nähakse osaliselt süüdlasena, nii et vägivallatsejale leitakse palju õigustust.
Grossthal selgitas, et töövägivallana ei käsitata üksnes füüsilist vägivalda, vaid ka ahistamist või kiusamist.
Ehkki üks mure ohvitele on tõendamiskohustus, ei pea Grossthal tõendite puudumise hirmu siiski peamiseks.
"Küsimus on pigem, kas inimene on valmis nende tõenditega midagi pihta hakkama," rõhutas ta.
Toimetaja: Merilin Pärli