Ojasoo intervjuus AK-le: kõik, mis minuga juhtub, saab kord lavastuseks
Teater NO99 kunstiline juht Tiit Ojasoo ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tal on äärmiselt kahju talvel aset leidnud vägivaldse intsidendi pärast, kuid kinnitas, et tema ja teatritrupi vahelised suhted on endiselt head ning töised, mistõttu ei näe ta pärast leppimist vajadust teatrist lahkuda.
Läheme alustuseks tagasi 14. jaanuarisse. Mis tol päeval juhtus?
Juhtus üks kahetsusväärne kokkupõrge, mille põhjused olid isikute vahelised ja ma ei oskagi rohkem seletada.
Kas sellel on mingit vahet, kui vägivalda põhjustavad isiklikud või tööalased konfliktid?
Ei, vägivallal pole kunagi mingit õigustust, mistõttu pole põhjustel vahet. See, mis me oleme rääkinud selle intsidendi eraelulisest poolest, on see, et vahejuhtum pole kuidagi seotud teater NO99-ga. Aga vägivalla mõttes pole mingit vahet, kus ja kuidas see toimub.
Antud intsident võiks olla veel hullem, kui see oleks toimunud töösituatsioonis.
Räägitud on tõukamisest aga ka löömisest. Mis seal tegelikult juhtus?
Selle looga on niimoodi, et politsei ja prokuratuur kui ka edasi sotsiaalkindlustusamet on selle looga tegelenud. Meil on leppemenetlus veel pooleli ja ma ei saa avaldada, kuidas see täpselt see oli.
Kui see intsident juhtus, kas te mõtlesite ka teatrist lahkumisele?
Ma olen mõelnud oma võimaluste üle elus korduvalt - jah, ma olen mõelnud lahkumise peale.
Aga praegu te ei mõtle seda teha?
Kuna me oleme kannatanuga leppinud, siis meie leppemenetluse idee on selles, et inimesed lepivad, andestavad ja lähevad eluga edasi. Sestap leian, et minu teatrist lahkumine tekitaks veel suurema kahju, kui see, mis juba praegu on toimunud.
Millised teie suhted on praegu trupiga?
Ma arvan, et minu suhted trupiga on töised ja head.
Teil oli ka nendega kohtumine täna. Milline oli teie sõnum neile?
Trupiga kohtumised on töö loomulik osa ja neid tuleb ikka ette. Täna me rääkisime, mis on tuleviku plaanid, ja mis on minevikus olnud. Selgitasin natuke tagamaid, aga mulle jäi sellest hea tunne.
Kas ka neil oli teile mingi sõnum?
Jah aga ma kardan, et need sõnumid on liiga spetsiifilised, et neid Eesti rahvaga jagada.
Enne, kui see intsident tuli avalikuks, ütlesite, et võtate aastase pausi. Kas need kaks asja on seotud?
Ma olen seda ka korduvalt seletanud, et olen teatris olnud 12 aastat. See pausi võtmise plaan on olnud juba neli kuni viis aastat. Oleme Ene-Liisiga (Semperiga - toim.) teinud mitu head lavastust, meie töökoormus on olnud üsnagi suur ja selline uute kursside seadmise aeg on seetõttu igal juhul vajalik.
Teater on praegusel hetkel nii heas seisus ja see paus on eelkõige lavastamisest ning seda meil oligi plaanis teha. Järgmisel hooajal ei tee me (Ojasoo ja Semper - toim.) ühtegi uut lavastust ei Eestis ega välismaal, vaid me keskendume sellele, kuidas tulevikus leiba teenida.
Kas tegemist oli ühekordse intsidendiga või võib tulevik tuua veel uudiseid samalaadsetest vahejuhtumitest?
Jah, tegemist oli ühe sellelaadse intsidendiga ja mul on väga kahju. Me arutasime täna trupiga ka erinevaid linnalegende, et sealt tuli väga naljakaid lugusid välja. Tõsine juhtum on ühekordne ning mul on sellepärast väga kahju, aga nagu ikka liigub linna peal igasuguseid põnevaid lugusid.
Ja trupp suudab endiselt suhtuda teisse kui autoriteeti?
Eks te peate seda trupi käest küsima, mina ei oska seda kommenteerida. Aga trupi jaoks on see info juba ammu teada ja eks te võite hinnata - viimane esietendus oli nädal aega tagasi - kas lavastus tuli välja või mitte?
NO-st on aastate jooksul lahkunud väga palju inimesi ja põhjuste üle on ka laialdaselt spekuleeritud meedias. Miks see nii on ja ega need lahkumised pole kuidagi teiega seotud?
Ühtepidi võib öelda, et kõik, mis siin teatris toimub, on minu, Ene-Liisi, Eero ja kogu trupiga seotud. NO99 on olnud väga intensiivne ja tihe kooslus alati.
Kõik lahkujad ja jääjad on alati neid teemasid kommenteerinud. NO99 on nii printsipiaalne ja intensiivne, et paratamatult inimesed väsivad. Muidugi on alati kahju, sest see kooslus on niivõrd üksteist hoidev aga teistpidi võib öelda, et iga lahkujaga tuleb üks inimene juurde ning häid inimesi tuleb alati teatri ümber juurde.
Kuidas te suhtute nõukogu tänasesse otsusesse? On see teie meelest õiglane või tehti teile liiga?
Kui see nende meelest on õiglane, siis ma leian, et see on minu arvates ka õiglane. Nagu seal oli kirjas, siis ma olen nõus nende otsusega ja kavatsen täita seda täpselt samamoodi nagu ma täidan ka kokkuleppemenetluse tingimusi.
Teid suunati psühholoogilisse nõustamisse. Kas te vajate seda?
Kas ma vajan seda - ju ma siis vajan. Kui see nii sai otsustatud, siis ma loomulikult kavatsen seda ka teha.
Ega see pole NO-teatri lõpp?
Teatavasti me teeme iga lavastatust nagu viimast ja see sõltub sellest, mida järgmised päevad, nädalad, kuud ja aastad toovad. Minu arvates pole see lõpp.
Kuidas on mõjutanud teie eraelu?
No iga kriis on raske ja valus. Kui sealt välja tullakse, siis teeb see tugevamaks.
Me kõik mäletame Ühtse Eesti suurkogule eelnenut. Ega see ei ole üks osa lavastusest?
Ma arvan, et kõik, mis minuga juhtub, saab ühel hetkel lavastuseks.
Jah, see oleks olnud ka minu järgmine küsimus ehk kas selline teema nagu naistevastane vägivald võiks olla mõne tuleviku lavastuse teemaks, et juhtida ühiskonna tähelepanu probleemile?
Ma ei hakka praegu veksleid välja andma, kuid ma arvan, et siin on teemat nii mitmegi lavastuse jaoks. Aga veelkord, mitte ainult naistevastane vägivald, vaid igasugune vägivaldne on täiesti vastuvõetamatu.
Kuid ma ei lavasta aasta aega, siis seetõttu ei oska ma öelda, mis mu järgmine lavastus on.
Toimetaja: Allan Rajavee