Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli aprilli seisuga 1135 eurot ({{commentsTotal}})

Koolitund. Autor: Postimees/Scanpix

Selle aasta esimese nelja kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1135 eurot. Võrreldes 2015 aasta sama ajaga oli palk tõusnud 6,3 protsenti.

Haridusstatistika portaali HaridusSilm.ee järgi oli õpetajate palk kõrgeim Sauga, Saue, Nõva vallas ja Narvas, kus see ületas 1300 eurot. Madalaimat keskmist töötasu said Tootsi ja Raikküla valla õpetajad, kus see jäi 900 euro juurde.

Aprilli seisuga ületas õpetajate keskmine palk 1200 eurot 12 omavalitsuses, aasta eest kuues ning kaks aastat tagasi vaid kahes omavalitsuses. Tuhat eurot ületas õpetajate keskmine töötasu enam 83 protsendis omavalitsustest, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 62 protsenti ning aastal 2014 vaid 13 protsenti.

Maakondade lõikes on kõrgem õpetajate keskmine palk jätkuvalt Harju-, Ida-Virumaa ja Tartumaa koolides ning madalaim Viljandi- ja Läänemaal. Omavalitsused kasutasid aprilli seisuga keskmiselt 97 protsenti riigi antud õpetajate palgatoetustest.

Riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust ehk võrdseks kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enamiku moodustab õpetajate palgatoetus.

Õpetajate palgatoetus omavalitsustele kasvas käesoleval aastal 196 miljonit euroni – kasv oli võrreldes mullusega 7,3 protsenti ehk 13,2 miljonit.

Erakoolid saavad haridustoetuse sees õpetajate palgatoetust võrdselt kohalike omavalitsustega ning nende riiklik palgatoetus kasvas 2016. aastal mullusega võrreldes 8,3% ehk enam kui 9,3 miljoni euroni.

Sellel aastal on õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised