Savisaar: sügiseks peame kindlustama Keskerakonna ühtsuse ({{commentsTotal}})

{{1465640480000 | amCalendar}}
Keskerakonna volikogu Kultuurikatlas
Keskerakonna volikogu Kultuurikatlas Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Keskerakonna volikogu istungil poliitilise ettekandega esinenud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et rahva toetus erakonnale püsib kindlalt ning see on ka suurimaks tugevuseks. Samas märkis ta, et erakond on lõhenenud, mistõttu tuleb mullusest kongressist püsinud sõjakirves suvega maha matta.

"Võtame kokku millised on meie tugevused ja nõrkused. Alustame nõrkustest — Keskerakond ei ole ühtne, seda pole põhjust varjata," rääkis Savisaar. Tema sõnul on erakondliku lõhe põhjustanud mullu novembris toimunud kongressile eelnenud võimuvõitlus Savisaare ja Simsoni leeri vastu.

Kuigi Savisaare sõnul on praegu olukord rahunenud, siis pole erakonnasisene vägikaika vedu veel täielikult lõppenud. "Me töötame juba praegu erakonna kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaks valmis seadmise nimel. See tuleb tõsine võitlus. Palju tõsisem kui te arvata oskate ning kingitusi meile keegi ei tee," nentis Savisaar.

Kohtu poolt ajutiselt ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea sõnul on konkureerivate parteide soovi Keskerakond purustada. "Seetõttu peame selle suvega kindlustama, et sügisest läheme edasi ühtsena. Meil on kõik eeldused võita järgmised kohalike omavalitsuste valimised. Kõik eeldused püsida Eesti poliitika esiliigas. Meie valijad ootavad meilt seda," toonitas Keskerakonna esimees.

Ühtsuse puudumine on ainus nõrkus

Savisaar rõhutas, et kui ühtsuse puudumine on hetkel erakonna ainsaks oluliseks nõrkuseks, siis tugevusi on märksa enam.

“Esiteks, rahva toetus. Meid on rünnatud ja rängalt, aga kõigele vaatamata püsib rahva toetus Keskerakonnale kindlalt. Me oleme küsitluses enamasti esimesel ja vahel ka teisel kohal. Samal ajal on IRL kukkunud alla valimiskünnise. Sotsid on alla jäämas EKRE-le ja Vabaerakonnale," võttis Savisaar kokku tänased jõuvahekorrad.

Savisaar märkis, et Tallinnas munitsipaalvõimu teostades saab Keskerakond tõestada, et Reformierakonnale on alternatiiv olemas.

"Kui Reformierakond kontrolliks ka Tallinna, siis oleks tema võimuvertikaal täielik. Eesti demokraatia oleks lõplikult ümber piiratud. Omariiklus, mis Rahvarinde poolt Eestile tagasi võideti, oleks pistetud rosimannuste ja michalite poolt tasku nagu poleks midagi olnudki," leidis Savisaar.

Haldusreform tapab kohaliku demokraatia

Keskerakonna esimehe sõnul on seaduse jõu saanud haldusreformi ainus eesmärk hävitada kohalik demokraatia.

"Ma olen juba korduvalt rääkinud, et erakondadele, eelkõige suurtele erakondadele on selline reform tegelikult kasulik, sest suures omavalitsuses on erakonna nimekirjaga palju lihtsam hääli koguda. Suures valimisringkonnas kaob kogukondlikkus ja kõigi valitavate volinike isiklik tundmine, mis siiani on väikeseid valdasid ilmestanud," selgitas Savisaar.

Keskerakonna juht tunnistas, et suure erakonna juhina peaks ta rõõmustama sellise muudatuse üle, kuid tegelikult ei ole see Eestile hea. Savisaar toonitas, et ei kavatse valitsusse mineku nimel ohverdada oma põhimõtteid. "Selline juurikas kavatsen ma olla elu lõpuni. Meie võimu nimel oma põhimõtteid ei reeda. Meeldib teile või mitte," sõnas Savisaar.

Helmed on võtnud minult "töö"

Keskerakonna esimees lisas, et mitte ainult Keskerakond pole lõhki, vaid ka teistes erakondades on suured sisepinged.

"Kes juhib tegelikult Reformierakonda? Väga ilus on rääkida, et neil on palju kandidaate ja igaühel oma meeskond, aga veidi kainema pilguga vaadates saavad kõik arukad inimesed aru, et erakond on lõhki, mis lõhki,” ütles Savisaar, “IRL, mis seal üldse toimub? Kas keegi saab sellest aru? Sotsid vahetasid välja esimehe, sest Mikseri juhtimisel sai kahe aasta tagusest 28-protsendilisest toetusest möödunud kevadeks 15-protsendiline valimistulemus. Aga uue esimehega pole erakonna reiting grammivõrragi paranenud. Hoopis vastupidi. Vabaerakonna sisetülidest kirjutas hiljuti Eesti Ekspress ja piisavalt värvikalt.“

Samas tõstis Savisaar esile EKRE edu. "EKRE on aga oma toetuse aasta ajaga pea et kahekordistanud, ja küllap nende kasv jätkub. Helmedest on
saanud see koll, millega reformierakondlased ja sotsid oma lapsi hirmutavad – paistab, et selles punktis olen jäänud töötuks," naljatas Savisaar.

Reformi kliki õudusunenägu

“Mis puudutab presidendivalimisi, siis 1990ndate aastate alguses jäeti Eesti rahvas ilma võimalusest valida presidenti, põhjendusega meie õhukesest demokraatlikust kogemusest. Aga kas me ikka veel ei ole valmis?” küsis Savisaar, “või on lihtsalt reformierakondliku kliki kõige hullem õudusunenägu see, et nende poolt ametisse nimetatud ersats-presidendi asemele tuleb tugev isiksus.”

Savisaare tuletas meelde, et Keskerakonna presidendikandidaadi valivad volikogu liikmed. "Kandidaadid on teie ees. Mailis Reps on kaks korda olnud
haridusminister, Kallase valitsuses ja Ansipi valitsuses. Ma ei arva, et ka Mailis ise usub, et ta saaks kunagi presidendiks. Kas ta ikka on veel sama suurusjärgu poliitik, rahva ühendaja ja riigi ees seisvate väljakutsete sõnastaja kui Lennart Meri või Arnold Rüütel? See, head volinikud, on teie otsus,” kordas Savisaar.

Seejuures ei jätnud Keskerakonna esimees mainimata oma keskset rolli erakonna üles ehitamisel. Savisaar kinnitas, et Keskerakond läheb edasi, suuremad raskused on selleks korraks ületatud ja paremad ajad on ees. “Et Keskerakond läheb edasi, tugevamana ja kindlama selles, et Eestile on meist igaüht vaja,
seda enam, et ajad on keerulised," lõpetas Savisaar oma pöördumise.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: