Air France'i piloodid alustasid streiki, mis võib rikkuda paljude jalgpallifännide reisiplaane ({{commentsTotal}})

{{1465638686000 | amCalendar}}

Prantsusmaa riikliku lennukompanii Air France'i piloodid alustasid täna nelja päeva pikkust streiki, mis ühtib Euro2016 jalgpalliturniiri algusega ning rikub seetõttu ära paljude vutifännide reisiplaanid.

Air France on täna tühistanud ligikaudu 30 protsenti plaanipärastest lendudest, kuid lennukompanii kinnitas, et lendudele, mis suunduvad linnadesse, kus turniiri peetakse, antakse kõrgem prioriteet, vahendas BBC.

Pilootide ametiühingud soovivad, et valitsus tühistaks uue töötingimusi puudutava seaduse, mis muudab inimeste palkamise aga ka vallandamise lihtsamaks.

Pilootide streik on vaid üks paljudest aktsioonidest, mida ametiühingud korraldavad. Nii näiteks ei koguta prügi Pariisis kuni kolmapäevani, vedurijuhid, kes alles äsja lõpetasid üheksapäevase streigi , jätkavad tööseisakut ning eelmisel kuul blokeerisid meeleavaldajad kütusetehased, mistõttu jäid paljud Prantsusmaa tanklad suletuks.

Prantsusmaa president Francois Hollande on hoiatanud ametiühinguid ning soovitanud neil mitte häirida Euro 2016 turniiri. "Ma rõhun kõigi vastutustundele, kuna riik peab täitma oma kohustust, mistõttu plaanime rakendada kõiki võimalikke meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima," rääkis Prantsusmaa riigipea.

Air France tegevjuhi Frederic Gagey' sõnul läheb streik firmale maksma 5 miljonit eurot päevas. Kui ametiühingud ennustasid, et streigiga liitub 70 protsenti pilootidest, siis ettevõtte juhi väitel jääb osalusprotsent 25 kanti.

Air France teatas, et 83 protsenti täna planeeritud lendudest toimuvad. Homseks prognoosib Prantsuse lennukompanii, et tööseisakuga liitujate arv kasvab, kuid mitte oluliselt jäädes 27 protsendi kanti, mistõttu teenidatakse ära 80 protsenti kõikidest planeeritud lendudest.

Pilootide ametiühingud kuulutas välja streigi pärast seda, kui nende kõnelused tööandjatega läbi kukkusid. "Selle asemel, et vaielda kui palju piloote streigiga ühineb, sooviksime istuda taas kõneluste laua taha," tunnistas piltoote esindava ametiühingu SNPL kõneisik Emmanuel Mistralli. Air France'i tegevjuht Gagey kinnitas, et nende uks on kõnelusteks avatud. "Kuid me aruta tingimusi, mis on meie jaoks vastuvõetamatud," toonitas kompanii juht.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema