Repsi sõnul on erakond valmis koostööks, et president riigikogus ära valida ({{commentsTotal}})

Keskerakonna presidendikandidaadiks valitud Mailis Repsi sõnul on Keskerakond valmis koostööks teiste erakondadega presidendi riigikogus ära valimiseks.

Kuna Peeter Ernits ja Marina Riisalu võtsid oma varem ülesseatud kandidatuuri maha, jäi valida vaid Edgar Savisaare ja Mailis Repsi vahel. Ku Repsile antud häälte lugemine jõudis üle 85, hakkas pool saali plaksutama, teine pool jäi aga vaikselt istuma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Värske presidendikandidaat kinnitas, et tema valimine ei tähenda lõhe süvenemist Keskerakonnas.

"See ei ole lõhe süvenemine. Kõigepealt me hääletasime täna selgelt presidendikandidaadi välja ja mis puudutab erakonna sisse, siis ma usun, et kõige suurem töö on kogu erakonnal vaadata, et meie reitingud on selleks, et me oma poliitikat ellu viime. Meie ülesanne on vaadata, et need poliitikad tegelikult ka ellu viiakse. Ja see tähendab ka kontakte teiste erakondadega," rääkis Reps.

Tema sõnul on Keskerakond valmis tegema teiste parteidega koostööd presidendi riigikogus ära valimiseks, kuid seda teatud tingimustel.

"Kindlasti peab olema see president, kes julgeb sisepoliitiliselt teemasid üles tõsta, kindlasti peab olema presidendi võimalik kokkuleppekoht see, et on normaalsemad suhted Venemaaga, kindlasti peab see olema president, kes suudab adresseerida ka venekeelset elanikkonda. Meil on omad tingimused ja siis me vaatame, mis sellest saab," ütles Reps.

Edgar Savisaar peale valimistulemuste selgumist ajakirjanikele intervjuusid anda ei soovinud. Enne valimisi erakonna esimehe avakõnes oli ta väljendunud Repsi kandidatuuri suhtes üsna irooniliselt.

"Ma ei tea, kas Mailis ise usub, et ta saab kunagi presidendiks, kas ta on ikka sama suurusjärgu poliitik, rahva ühendaja ja riigi ees seisvate väljakutsete sõnastaja nagu Lennart Meri või Arnold Rüütel. Või on see rohkem suhtekorralduslik projekt," kõneles ta.

Erakonna esimehe valimistel Savisaarele napilt kaotanud Kadri Simson usub, et Keskerakond suudab oma sisemisest lõhest üle saada.

"Senine kogemus on näidanud, et kui on konkureeriv valimiseelne situatsioon, on emotsioonid päris kõrged, aga kui valik ära tehakse, emotsioonid mahenevad. Ma arvan, et meie pluss on see, et meie volikogu on nii varakult ühe ja ainsa presidendikandidaadi ära valinud, mille üle siin enam kakelda," rääkis Simson.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema