Õigusekspert: illegaalse immigrandi vahistamisele tuleks eelistada vabatahtlikku riigist lahkumist ({{commentsTotal}})

Illegaalseid immigrante ei tohi Euroopa Liidus pelgalt ilma loata riigis viibimise eest vangi panna, leiab Euroopa Kohus. Kohtulahend rõhutab, et ebaseaduslikult riigis viibivaid välismaalasi võib teatud juhtudel küll ajutiselt kinni pidada, kuid esialgu tuleb anda neile võimalus lahkuda vabatahtlikult.

Euroopa Kohtu otsus puudutab Ghana kodanikku, kelle Prantsuse politsei tabas teel Belgiast Suurbritanniasse. Tal olid kaasas valedokumendid ning politsei arreteeris ta ebaseaduslikult riigis viibimise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtu hinnangul ei oleks naist tohtinud vahistada, vaid talle tulnuks teha ettekirjutus lahkuda riigist vabatahtlikult 7-30 päeva jooksul.

"Tuleks anda inimesele võimalus vabatahtlikult tagasi pöörduda ja seda tuleks alati eelistada. Kui see ei ole võimalik, siis võib rakendada ka karmimaid meetmeid ehk sunnimeetmeid, aga eelkõige vähem piiravamaid sunnimeetmeid," rääkis Eesti inimõiguste keskuse õigusekspert Anni Säär.

Kohtuotsus ei tähenda siiski seda, et ühtegi illegaalset immigranti ei tohi enam Euroopa Liidu riikides kinni pidada. Lahend toonitab, et pelgalt ebaseaduslikult riigis viibimise eest ei tohi inimest vangi panna. Endiselt võib inimese teatud asjaoludel paigutada ajutiselt kinnipidamiskeskusesse.

Eestis ei saa juba alates 2015. aastast inimest ilma loata riigis viibimise eest vangistada.

"Üldjuhul eelistavad liikmesriigid välismaalase vabatahtlikku lahkumist. Juhul kui välismaalane siiski oma lahkumiskohustust ei täida või kui haldusorganil on alust arvata, et ta püüab oma tagasisaatmist takistada, siis on haldusorganil õigus taotleda kohtult isiku kinnipidamiseks luba, kuni välismaalane on välja saadetud," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak.

Oluline on otsus selle poolest, et kohus rõhutas printsiipi anda illegaalsele immigrandile esialgu võimalus vabatahtlikult lahkuda ning alles seejärel kasutada karmimaid meetmeid. Õiguseksperdi hinnangul mõjutab see praktikat kogu Euroopa Liidus ning sealhulgas Eestis.

"Kindlasti mingil määral see mõjutab. Võib-olla ongi nii, et on vähem inimesi, keda hoitakse kinnipidamiskeskuses," rääkis Anni Säär.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: