Õigusekspert: illegaalse immigrandi vahistamisele tuleks eelistada vabatahtlikku riigist lahkumist ({{commentsTotal}})

Illegaalseid immigrante ei tohi Euroopa Liidus pelgalt ilma loata riigis viibimise eest vangi panna, leiab Euroopa Kohus. Kohtulahend rõhutab, et ebaseaduslikult riigis viibivaid välismaalasi võib teatud juhtudel küll ajutiselt kinni pidada, kuid esialgu tuleb anda neile võimalus lahkuda vabatahtlikult.

Euroopa Kohtu otsus puudutab Ghana kodanikku, kelle Prantsuse politsei tabas teel Belgiast Suurbritanniasse. Tal olid kaasas valedokumendid ning politsei arreteeris ta ebaseaduslikult riigis viibimise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtu hinnangul ei oleks naist tohtinud vahistada, vaid talle tulnuks teha ettekirjutus lahkuda riigist vabatahtlikult 7-30 päeva jooksul.

"Tuleks anda inimesele võimalus vabatahtlikult tagasi pöörduda ja seda tuleks alati eelistada. Kui see ei ole võimalik, siis võib rakendada ka karmimaid meetmeid ehk sunnimeetmeid, aga eelkõige vähem piiravamaid sunnimeetmeid," rääkis Eesti inimõiguste keskuse õigusekspert Anni Säär.

Kohtuotsus ei tähenda siiski seda, et ühtegi illegaalset immigranti ei tohi enam Euroopa Liidu riikides kinni pidada. Lahend toonitab, et pelgalt ebaseaduslikult riigis viibimise eest ei tohi inimest vangi panna. Endiselt võib inimese teatud asjaoludel paigutada ajutiselt kinnipidamiskeskusesse.

Eestis ei saa juba alates 2015. aastast inimest ilma loata riigis viibimise eest vangistada.

"Üldjuhul eelistavad liikmesriigid välismaalase vabatahtlikku lahkumist. Juhul kui välismaalane siiski oma lahkumiskohustust ei täida või kui haldusorganil on alust arvata, et ta püüab oma tagasisaatmist takistada, siis on haldusorganil õigus taotleda kohtult isiku kinnipidamiseks luba, kuni välismaalane on välja saadetud," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak.

Oluline on otsus selle poolest, et kohus rõhutas printsiipi anda illegaalsele immigrandile esialgu võimalus vabatahtlikult lahkuda ning alles seejärel kasutada karmimaid meetmeid. Õiguseksperdi hinnangul mõjutab see praktikat kogu Euroopa Liidus ning sealhulgas Eestis.

"Kindlasti mingil määral see mõjutab. Võib-olla ongi nii, et on vähem inimesi, keda hoitakse kinnipidamiskeskuses," rääkis Anni Säär.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: