Õigusekspert: illegaalse immigrandi vahistamisele tuleks eelistada vabatahtlikku riigist lahkumist ({{commentsTotal}})

Illegaalseid immigrante ei tohi Euroopa Liidus pelgalt ilma loata riigis viibimise eest vangi panna, leiab Euroopa Kohus. Kohtulahend rõhutab, et ebaseaduslikult riigis viibivaid välismaalasi võib teatud juhtudel küll ajutiselt kinni pidada, kuid esialgu tuleb anda neile võimalus lahkuda vabatahtlikult.

Euroopa Kohtu otsus puudutab Ghana kodanikku, kelle Prantsuse politsei tabas teel Belgiast Suurbritanniasse. Tal olid kaasas valedokumendid ning politsei arreteeris ta ebaseaduslikult riigis viibimise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtu hinnangul ei oleks naist tohtinud vahistada, vaid talle tulnuks teha ettekirjutus lahkuda riigist vabatahtlikult 7-30 päeva jooksul.

"Tuleks anda inimesele võimalus vabatahtlikult tagasi pöörduda ja seda tuleks alati eelistada. Kui see ei ole võimalik, siis võib rakendada ka karmimaid meetmeid ehk sunnimeetmeid, aga eelkõige vähem piiravamaid sunnimeetmeid," rääkis Eesti inimõiguste keskuse õigusekspert Anni Säär.

Kohtuotsus ei tähenda siiski seda, et ühtegi illegaalset immigranti ei tohi enam Euroopa Liidu riikides kinni pidada. Lahend toonitab, et pelgalt ebaseaduslikult riigis viibimise eest ei tohi inimest vangi panna. Endiselt võib inimese teatud asjaoludel paigutada ajutiselt kinnipidamiskeskusesse.

Eestis ei saa juba alates 2015. aastast inimest ilma loata riigis viibimise eest vangistada.

"Üldjuhul eelistavad liikmesriigid välismaalase vabatahtlikku lahkumist. Juhul kui välismaalane siiski oma lahkumiskohustust ei täida või kui haldusorganil on alust arvata, et ta püüab oma tagasisaatmist takistada, siis on haldusorganil õigus taotleda kohtult isiku kinnipidamiseks luba, kuni välismaalane on välja saadetud," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak.

Oluline on otsus selle poolest, et kohus rõhutas printsiipi anda illegaalsele immigrandile esialgu võimalus vabatahtlikult lahkuda ning alles seejärel kasutada karmimaid meetmeid. Õiguseksperdi hinnangul mõjutab see praktikat kogu Euroopa Liidus ning sealhulgas Eestis.

"Kindlasti mingil määral see mõjutab. Võib-olla ongi nii, et on vähem inimesi, keda hoitakse kinnipidamiskeskuses," rääkis Anni Säär.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.