Mart Helme kinnitati EKRE presidendikandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1465723995000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Pärnu Kontserdimajas kogunenud kongress otsustas, et vabariigi presidendi kandidaadiks esitatakse erakonna esimees Mart Helme.

Mart Helmet toetasid presidendikandidaadina kõik kongressile kogunenud delegaadid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helme lubas Kadriorgu jõudes esindada riiki, rahvast ja konservatiivset maailmavaadet. "Ja oluline on lisada: ilma silmakirjalike vihakõnede, ilma ärmatsemiseta, ilma nätsunärimiseta," ütles ta.

Helme ütles, et erakonna peamine eesmärk on võtta riik kartellidelt ja tagatubadelt tagasi Eesti nahvale. Selleks on tõusmine populaarseimaks erakonnaks ja pärast riigikogu valimisi EKRE juhtimisel moodustatav valitsus.

"Võitlus Kadrioru pärast ei saa olema kerge. Peame arvestama, et eelmistel kohalikel valimistel oli meie erakond alles liiga nõrk, et saavutada olukord, kus suur hulk valijamehi tuleksid meie parteist või meie osalusel toimivatest valitsusliitudest. Sellest hoolimata näitavad küsitlused, et see võitlus pole lootusetu. Inimesed on kartellierakondade omavolist sedavõrd väsinud, et isegi seni tugeva distsipliiniga parteide liikmed pole tagatubadele enam lojaalsed ning laias laastus pooled võimalikest valijameestest on siiani keeldunud oma eelistusi avaldamast. Me saame kindlalt väita, et paljud neist eelistavad meie erakonda ja meie erakonna kandidaati. Seda enam et äsja riigikogus vastu võetud haldusreform on inimesed kohalikes omavalitsustes tõsiselt tigedaks teinud, " ütles Mart Helme kongressil peetud kõnes.

"Konservatiivse Rahvaerakona erakonna ülesanne on hoolitseda selle eest, et Kadriorgu ei maanduks kartellierakondadele kuulekas marionett, kes vastuvaidlematult haldusreformi taolised värdreformid ja kooseluseaduse sarnased värdseadused eesti rahva vastu vihakõnesid pidades välja kuulutab. Mina niisuguste presidentide hulka ei kuuluks. Kavatsen Kadriorgu kõigi mulle looja poolt antud annete, oskuste ja kogemustega esindada meie riiki, meie rahvast ja rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Ilma silmakirjalike vihakõnedeta, ilma ärmatamise, ilma nätsu närimiseta," lausus Helme.

Mart Helme peab tõenäoliseks, et president jääb riigikogus valimata.

"Kui me vaatame varasematele kogemuste peale, siis sellel korral, kui oli väga palju kandidaate, kukkus riigikogus valimine läbi. Praegu me näeme, et kuuest riigikoguerakonnast kolm on oma kandidaatidega väljas. Üejäänute puhul on segane seis, sest pole selgust, kas Jõks on IRL-i kandidaat või on ta Vabaerakonna kandidaat või on ta mõlema kandidaat. Nii või teisiti, kandidaatide rohkuse ja ka selle tõttu, et Keskerakond otsustas Mailis Repsi kandidatuuri kasuks, on häälte killustumise võimalus ikkagi ülimalt suur," rääkis Helme.

Üks esimesi avalööke kampaanile on Helme sõnul juuni lõpus ilmuv elulooraamat. "Üks kampaania elemente on tiirutamine mööda Eestit ja raamatu esitlemine. On väga palju muid üritusi," lisas ta.

Helme jätkab ka EKRE esimehena

EKRE kongress valis Mart Helme ka tagasi erakonna esimeheks.

Erakonna aseesimeesteks valiti Martin Helme, Jaak Madison ja Merry Aart.

EKRE tahab presidendi otsevalimise üle rahvahääletust

EKRE tegi kongressil avalduse, millega soovib panna presidendi otsevalimise küsimuse rahvahääletusele.

Erakond tõi välja, et oma ametisoleku viimasel päeval, 8. oktoobril 2001. aastal andis president Lennart Meri riigikogule üle põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli viia sisse presidendi otsevalimised. EKRE sõnul toetas seda algatust ka president Arnold Rüütel.

"Järgnenud 15 aasta jooksul on võimuparteid maha hääletanud kõik algatused lasta rahval endale ise presidenti valida. Eesti Konservatiivse Erakonna kongress leiab, et presidendi otsevalimine tuleb Eestis seadustada. Demokraata huvides on kodanikele hädavajalik juurde anda vahetuid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks," teatas erakond.

Tänane valimisüsteem ei ole EKRE hinnangul kooskõlas ka põhiseadusliku võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega. "Parlamendis valitud president on kaldu nii riigikogu kui ka valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poole. Peatselt ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese seisukohad ja väljaütlemised on selle kõnekaks näiteks," märkis erakond.

"Rahva tahte objektiivseks väljaselgitamiseks teeb Eesti Rahvaerakonna Kongress ettepaneku panna presidendi otsevalimise küsimus rahvahääletusele," lisas erakond.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: