Mart Helme kinnitati EKRE presidendikandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1465723995000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Pärnu Kontserdimajas kogunenud kongress otsustas, et vabariigi presidendi kandidaadiks esitatakse erakonna esimees Mart Helme.

Mart Helmet toetasid presidendikandidaadina kõik kongressile kogunenud delegaadid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helme lubas Kadriorgu jõudes esindada riiki, rahvast ja konservatiivset maailmavaadet. "Ja oluline on lisada: ilma silmakirjalike vihakõnede, ilma ärmatsemiseta, ilma nätsunärimiseta," ütles ta.

Helme ütles, et erakonna peamine eesmärk on võtta riik kartellidelt ja tagatubadelt tagasi Eesti nahvale. Selleks on tõusmine populaarseimaks erakonnaks ja pärast riigikogu valimisi EKRE juhtimisel moodustatav valitsus.

"Võitlus Kadrioru pärast ei saa olema kerge. Peame arvestama, et eelmistel kohalikel valimistel oli meie erakond alles liiga nõrk, et saavutada olukord, kus suur hulk valijamehi tuleksid meie parteist või meie osalusel toimivatest valitsusliitudest. Sellest hoolimata näitavad küsitlused, et see võitlus pole lootusetu. Inimesed on kartellierakondade omavolist sedavõrd väsinud, et isegi seni tugeva distsipliiniga parteide liikmed pole tagatubadele enam lojaalsed ning laias laastus pooled võimalikest valijameestest on siiani keeldunud oma eelistusi avaldamast. Me saame kindlalt väita, et paljud neist eelistavad meie erakonda ja meie erakonna kandidaati. Seda enam et äsja riigikogus vastu võetud haldusreform on inimesed kohalikes omavalitsustes tõsiselt tigedaks teinud, " ütles Mart Helme kongressil peetud kõnes.

"Konservatiivse Rahvaerakona erakonna ülesanne on hoolitseda selle eest, et Kadriorgu ei maanduks kartellierakondadele kuulekas marionett, kes vastuvaidlematult haldusreformi taolised värdreformid ja kooseluseaduse sarnased värdseadused eesti rahva vastu vihakõnesid pidades välja kuulutab. Mina niisuguste presidentide hulka ei kuuluks. Kavatsen Kadriorgu kõigi mulle looja poolt antud annete, oskuste ja kogemustega esindada meie riiki, meie rahvast ja rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Ilma silmakirjalike vihakõnedeta, ilma ärmatamise, ilma nätsu närimiseta," lausus Helme.

Mart Helme peab tõenäoliseks, et president jääb riigikogus valimata.

"Kui me vaatame varasematele kogemuste peale, siis sellel korral, kui oli väga palju kandidaate, kukkus riigikogus valimine läbi. Praegu me näeme, et kuuest riigikoguerakonnast kolm on oma kandidaatidega väljas. Üejäänute puhul on segane seis, sest pole selgust, kas Jõks on IRL-i kandidaat või on ta Vabaerakonna kandidaat või on ta mõlema kandidaat. Nii või teisiti, kandidaatide rohkuse ja ka selle tõttu, et Keskerakond otsustas Mailis Repsi kandidatuuri kasuks, on häälte killustumise võimalus ikkagi ülimalt suur," rääkis Helme.

Üks esimesi avalööke kampaanile on Helme sõnul juuni lõpus ilmuv elulooraamat. "Üks kampaania elemente on tiirutamine mööda Eestit ja raamatu esitlemine. On väga palju muid üritusi," lisas ta.

Helme jätkab ka EKRE esimehena

EKRE kongress valis Mart Helme ka tagasi erakonna esimeheks.

Erakonna aseesimeesteks valiti Martin Helme, Jaak Madison ja Merry Aart.

EKRE tahab presidendi otsevalimise üle rahvahääletust

EKRE tegi kongressil avalduse, millega soovib panna presidendi otsevalimise küsimuse rahvahääletusele.

Erakond tõi välja, et oma ametisoleku viimasel päeval, 8. oktoobril 2001. aastal andis president Lennart Meri riigikogule üle põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli viia sisse presidendi otsevalimised. EKRE sõnul toetas seda algatust ka president Arnold Rüütel.

"Järgnenud 15 aasta jooksul on võimuparteid maha hääletanud kõik algatused lasta rahval endale ise presidenti valida. Eesti Konservatiivse Erakonna kongress leiab, et presidendi otsevalimine tuleb Eestis seadustada. Demokraata huvides on kodanikele hädavajalik juurde anda vahetuid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks," teatas erakond.

Tänane valimisüsteem ei ole EKRE hinnangul kooskõlas ka põhiseadusliku võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega. "Parlamendis valitud president on kaldu nii riigikogu kui ka valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poole. Peatselt ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese seisukohad ja väljaütlemised on selle kõnekaks näiteks," märkis erakond.

"Rahva tahte objektiivseks väljaselgitamiseks teeb Eesti Rahvaerakonna Kongress ettepaneku panna presidendi otsevalimise küsimus rahvahääletusele," lisas erakond.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema