Rõivas: kindlaim viis kandidaat "läbi kärsatada" on teda enneaegselt toetama asuda ({{commentsTotal}})

{{1465735189000 | amCalendar}}

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles, et Reformierakond nii pea oma presidendikandidaati välja ei vali, sest liigvarajane toetus võib kandidaadi "läbi kärsatada".

"Kõige kindlam valik kandidaat n-ö läbi kärsatada on see, et asuda enneaegselt ainult tema selja taha ja siis vaadata pealt, kuidas teised erakonnad kõlava häälega ei ütlevad. Seda me ei soovi," ütles Rõivas ERR-i uudisteportaalile.

Siim Kallas ütles sel nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema arvates peaks Reformierakond oma presidendikandidaadi välja valima, sest kahe kandidaadiga jätkamine tooks erakonnale halvima variandi ehk võidu saab hoopis vastaskandidaat.

"Erakonnal on olnud potentsiaali, on kaks tugevat kandidaati, kes lõpuks jagavad omavahel toetust nii, et võidu saab vastaskandidaat," nentis Kallas.

"Siim Kallas on kõige parem inimene mäletama, kuhu see liiga järsk ja kramplik ühe kandidaadi toetamine 2001. aastal välja viis. Siis ta oli kõige otsesemalt nende asjade juures," kommenteeris Rõivas.

Ta viitas, et 2001. aastal andis liiga jäik oma kandidaatidele kindlaks jäämine tulemuseks selle, et mitte keegi valitsusliidu erakondade kandidaatidest lõpuks presidendiks ei saanud.

"Tasub hoida külma pead ja üldiselt tark ei ole poliitikas liigselt rapsida," lisas Rõivas.

Rõivase sõnul on oluline istuda teiste erakondadega ühise laua taga selgitada välja, millist Reformierakonna kandidaati teised toetaksid.

"Kui me näeme, et mõni meie kandidaat võiks pälvida, kas 68 häält parlamendis või valijameeste kogu enamuse, siis võib päris kindel olla, et meil on ka valmisolek selle Reformierakonna kandidaadi taha ühiselt 30 häälega astuda," sõnas ta.

Urmas Paet ja Marina Kaljurand jagavad Rõivase seisukohta, kuid Siim Kallas on veidi teist meelt.

"Ma arvan, et ühel hetkel me peaksime jõudma siiski selge seisukohani, kes see kandidaat on, siis saaks läbi rääkida. Muidu kõik teised ütlevad, et väga tore, aga mille üle me siis läbi räägime. On selge, et teistel fraktsioonidel on erinevate inimeste suhtes erinevad arvamused, kelle suhtes arvamust kujundatakse," rääkis Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas Kaljuranna ja Kallase vahel rivaalitsemist ei näe

ERR-i uudisteportaal küsis Rõivaselt, kui palju tema hinnangul kahjustab Reformierakonna šansse riigikogus oma kandidaadile piisavalt toetust saada Marina Kaljuranna ja Siim Kallase järjest teravnev rivaalitsemine.

"Mina siin küll rivaalitsemist ei näe. Minu meelest on siin väga konstruktiivne konkurents. Tänagi olid mõlemad erakonna ees ja Urmas Paet samuti. See, kui meil on mitu kandidaati, kelle taha me oleme valmis asuma tegelikult suurendab võimalust, et ka teised erakonnad leiavad nende kandidaatide seast selle, kelle taha nemad saaksid oma toetuse tuua," vastas Rõivas.

"Kui teised erakonnad soovivad lõpuni rahvale kõige meelepärasemaid kandidaate mitte toetada, siis see on nende valik, ega meie ei saa sundida üht ega teist erakonda oma kandidaadi taha tulema, aga me oleme praegu näidanud üles väga suurt koostöötahet," lisas ta.

Toetus Nestorile ei ole välistatud

Rõivas tunnistas, et välistada ei saa ka mõne teise erakonna kandidaadi, näiteks Eiki Nestori toetamist.

"Täna on välistamisi teha väga rumal, sest kui me ootame, et teised erakonnad oleksid valmis kaaluma meie kandidaate väga tõsiselt, siis oleks minust ebaviisakas, kui ma ütleks, et meie isegi mitte ei kaalu ühtegi teist alternatiivi," lausus ta.

"Siiski praegu me töötame sellega, et me otsime toetust oma kandidaatidele. Püüame välja selgitada, milline meie kandidaat suudab kõige rohkem võluda positiivselt teisi erakondi," rõhutas parteijuht.

Rõivas ütles veel, et enne jaanipäeva ei ole erakonna otsust toetuse osas kindlasti oodata.

"Kindlasti mitte. Meil ei ole sellega nii kiiret. Kui me näeme, et teised erakonnad on valmis just ühe või teise kandidaadi taha tulema, siis saame ka meie lõpliku otsuse teha."

 



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: