Rõivas: kindlaim viis kandidaat "läbi kärsatada" on teda enneaegselt toetama asuda ({{commentsTotal}})

{{1465735189000 | amCalendar}}

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles, et Reformierakond nii pea oma presidendikandidaati välja ei vali, sest liigvarajane toetus võib kandidaadi "läbi kärsatada".

"Kõige kindlam valik kandidaat n-ö läbi kärsatada on see, et asuda enneaegselt ainult tema selja taha ja siis vaadata pealt, kuidas teised erakonnad kõlava häälega ei ütlevad. Seda me ei soovi," ütles Rõivas ERR-i uudisteportaalile.

Siim Kallas ütles sel nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema arvates peaks Reformierakond oma presidendikandidaadi välja valima, sest kahe kandidaadiga jätkamine tooks erakonnale halvima variandi ehk võidu saab hoopis vastaskandidaat.

"Erakonnal on olnud potentsiaali, on kaks tugevat kandidaati, kes lõpuks jagavad omavahel toetust nii, et võidu saab vastaskandidaat," nentis Kallas.

"Siim Kallas on kõige parem inimene mäletama, kuhu see liiga järsk ja kramplik ühe kandidaadi toetamine 2001. aastal välja viis. Siis ta oli kõige otsesemalt nende asjade juures," kommenteeris Rõivas.

Ta viitas, et 2001. aastal andis liiga jäik oma kandidaatidele kindlaks jäämine tulemuseks selle, et mitte keegi valitsusliidu erakondade kandidaatidest lõpuks presidendiks ei saanud.

"Tasub hoida külma pead ja üldiselt tark ei ole poliitikas liigselt rapsida," lisas Rõivas.

Rõivase sõnul on oluline istuda teiste erakondadega ühise laua taga selgitada välja, millist Reformierakonna kandidaati teised toetaksid.

"Kui me näeme, et mõni meie kandidaat võiks pälvida, kas 68 häält parlamendis või valijameeste kogu enamuse, siis võib päris kindel olla, et meil on ka valmisolek selle Reformierakonna kandidaadi taha ühiselt 30 häälega astuda," sõnas ta.

Urmas Paet ja Marina Kaljurand jagavad Rõivase seisukohta, kuid Siim Kallas on veidi teist meelt.

"Ma arvan, et ühel hetkel me peaksime jõudma siiski selge seisukohani, kes see kandidaat on, siis saaks läbi rääkida. Muidu kõik teised ütlevad, et väga tore, aga mille üle me siis läbi räägime. On selge, et teistel fraktsioonidel on erinevate inimeste suhtes erinevad arvamused, kelle suhtes arvamust kujundatakse," rääkis Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas Kaljuranna ja Kallase vahel rivaalitsemist ei näe

ERR-i uudisteportaal küsis Rõivaselt, kui palju tema hinnangul kahjustab Reformierakonna šansse riigikogus oma kandidaadile piisavalt toetust saada Marina Kaljuranna ja Siim Kallase järjest teravnev rivaalitsemine.

"Mina siin küll rivaalitsemist ei näe. Minu meelest on siin väga konstruktiivne konkurents. Tänagi olid mõlemad erakonna ees ja Urmas Paet samuti. See, kui meil on mitu kandidaati, kelle taha me oleme valmis asuma tegelikult suurendab võimalust, et ka teised erakonnad leiavad nende kandidaatide seast selle, kelle taha nemad saaksid oma toetuse tuua," vastas Rõivas.

"Kui teised erakonnad soovivad lõpuni rahvale kõige meelepärasemaid kandidaate mitte toetada, siis see on nende valik, ega meie ei saa sundida üht ega teist erakonda oma kandidaadi taha tulema, aga me oleme praegu näidanud üles väga suurt koostöötahet," lisas ta.

Toetus Nestorile ei ole välistatud

Rõivas tunnistas, et välistada ei saa ka mõne teise erakonna kandidaadi, näiteks Eiki Nestori toetamist.

"Täna on välistamisi teha väga rumal, sest kui me ootame, et teised erakonnad oleksid valmis kaaluma meie kandidaate väga tõsiselt, siis oleks minust ebaviisakas, kui ma ütleks, et meie isegi mitte ei kaalu ühtegi teist alternatiivi," lausus ta.

"Siiski praegu me töötame sellega, et me otsime toetust oma kandidaatidele. Püüame välja selgitada, milline meie kandidaat suudab kõige rohkem võluda positiivselt teisi erakondi," rõhutas parteijuht.

Rõivas ütles veel, et enne jaanipäeva ei ole erakonna otsust toetuse osas kindlasti oodata.

"Kindlasti mitte. Meil ei ole sellega nii kiiret. Kui me näeme, et teised erakonnad on valmis just ühe või teise kandidaadi taha tulema, siis saame ka meie lõpliku otsuse teha."

 



Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.
Putin saabus Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Hardi Volmeri filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" võttedHardi Volmeri filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" võtted
Galerii: Joosu kõrtsis toimusid Hardi Volmeri uue filmi võtted

Joosu kõrtsi juures toimusid Hardi Volmeri uue filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" filmivõtted.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.