Paet: sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Reformierakond

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles erakonna üldkogul peetud kõnes, et sise- ja välispoliitikat pole võimaluk omavahel vastandada, sest avatud maailmas on need teineteisega läbipõimunud.

Paet tõdes, et seekordsed presidendivalimised on rahutul ajal, sest on palju ettearvamatust ja pinget nii kogu Euroopas kui ka Eestis.

"Ükski Euroopa ees olev kriis ei jäta mõju avaldamata ka Eestis. Ja neid on vähemalt viis: põgenikekriis, sisejulgeoleku- ehk terrorismimured, majanduse kidumine ja ebapiisav kasv, Venemaa ettearvamatu agressiivne meeleseisund ning selle väljundid ja ka 11 päeva pärast toimuv Briti referendum Euroopa Liidust lahkumise küsimuses ning selle võimalikud järelmõjud kogu Euroopale, kui peale peaks jääma ei-hääl EL-ile," kõneles Paet.

Selle kõrval on tema sõnul ka trend, et klassikalised poliitilised jõud kaotavad toetust ning äärmuslased lihtsate loosungitega kasvatavad toetust.

Need kõik on tema sõnul ka Eesti mured. Lisaks pole Eesti ühiskond tema sõnul hoolimata 25 aastat kestnud integratsiooniprotsessist piisavalt ühtne ja seega ka nii tugev kui võiks olla.

"Meil on jätkuvalt ka demograafiline probleem ja elatustase ei kasva nii kiiresti kui võiks. Ka on eelpool nimetatud teemade seas neid, mil on potentsiaali Eesti ühiskond seesmiselt tõsiselt tülli ajada. Selle kõige juures on mulle selge, et sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada. Tänases avatud maailmas on need teineteisega täiesti läbipõimunud," rääkis ta.

"Kõik need teemad saavad olema ka uue riigipea ees. Selles osas on väga oluline, kuidas suhelda omaenda ühiskonnaga. Nii väikeses riigis nagu Eesti ei saa president olla kuskil kaugel või eemal. Ta peab püüdma ühiskonda seesmiselt siduda, sest mida ühtsemad me seesmiselt oleme, seda tugevamad ka väljapoole. Ta peab ühiskonnaga kõnelema ka keerulistel aegadel ja teemadel, et aidata kaasa ühiskondliku stressi piiramisele. Muidugi peab ta Eestit hästi esindama mujal maailmas, aga olema ka Eesti kui õigusriigi poliitiline garant või tagaja," lisas Paet.

Tema sõnul on Eesti jaoks suurt pingutust nõudev, kuid samas ka suuri võimalusi pakkuv periood Euroopa Liidu eesistumine 2018. aastal.

"Kokkuvõtteks - lähiaastatel läheb vaja palju tervet mõistust ja oskust hinnata ning väärtustada seda, mida Eesti ühiskond on viimase 25 aasta jooksul saavutanud ning kogu Euroopa alates Teise maailmasõja lõpust tänaseni. Ja rahu hoidmine nii Eestis kui Euroopas tervikuna on siin hindamatul kohal," kõneles Paet.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: