Paet: sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada
Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles erakonna üldkogul peetud kõnes, et sise- ja välispoliitikat pole võimaluk omavahel vastandada, sest avatud maailmas on need teineteisega läbipõimunud.
Paet tõdes, et seekordsed presidendivalimised on rahutul ajal, sest on palju ettearvamatust ja pinget nii kogu Euroopas kui ka Eestis.
"Ükski Euroopa ees olev kriis ei jäta mõju avaldamata ka Eestis. Ja neid on vähemalt viis: põgenikekriis, sisejulgeoleku- ehk terrorismimured, majanduse kidumine ja ebapiisav kasv, Venemaa ettearvamatu agressiivne meeleseisund ning selle väljundid ja ka 11 päeva pärast toimuv Briti referendum Euroopa Liidust lahkumise küsimuses ning selle võimalikud järelmõjud kogu Euroopale, kui peale peaks jääma ei-hääl EL-ile," kõneles Paet.
Selle kõrval on tema sõnul ka trend, et klassikalised poliitilised jõud kaotavad toetust ning äärmuslased lihtsate loosungitega kasvatavad toetust.
Need kõik on tema sõnul ka Eesti mured. Lisaks pole Eesti ühiskond tema sõnul hoolimata 25 aastat kestnud integratsiooniprotsessist piisavalt ühtne ja seega ka nii tugev kui võiks olla.
"Meil on jätkuvalt ka demograafiline probleem ja elatustase ei kasva nii kiiresti kui võiks. Ka on eelpool nimetatud teemade seas neid, mil on potentsiaali Eesti ühiskond seesmiselt tõsiselt tülli ajada. Selle kõige juures on mulle selge, et sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada. Tänases avatud maailmas on need teineteisega täiesti läbipõimunud," rääkis ta.
"Kõik need teemad saavad olema ka uue riigipea ees. Selles osas on väga oluline, kuidas suhelda omaenda ühiskonnaga. Nii väikeses riigis nagu Eesti ei saa president olla kuskil kaugel või eemal. Ta peab püüdma ühiskonda seesmiselt siduda, sest mida ühtsemad me seesmiselt oleme, seda tugevamad ka väljapoole. Ta peab ühiskonnaga kõnelema ka keerulistel aegadel ja teemadel, et aidata kaasa ühiskondliku stressi piiramisele. Muidugi peab ta Eestit hästi esindama mujal maailmas, aga olema ka Eesti kui õigusriigi poliitiline garant või tagaja," lisas Paet.
Tema sõnul on Eesti jaoks suurt pingutust nõudev, kuid samas ka suuri võimalusi pakkuv periood Euroopa Liidu eesistumine 2018. aastal.
"Kokkuvõtteks - lähiaastatel läheb vaja palju tervet mõistust ja oskust hinnata ning väärtustada seda, mida Eesti ühiskond on viimase 25 aasta jooksul saavutanud ning kogu Euroopa alates Teise maailmasõja lõpust tänaseni. Ja rahu hoidmine nii Eestis kui Euroopas tervikuna on siin hindamatul kohal," kõneles Paet.
Toimetaja: Merili Nael