Sundkindlustuse saajaid on endiselt ligi 10 000 ({{commentsTotal}})

Alates eelmise aasta oktoobrist saavad liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätnud autojuhid endale sundkindlustuse, mis on tavalise kindlustusega võrreldes selgelt kallim. Vaatamata hoiatustele ja suurtele arvetele on praeguse seisuga sundkindlustuse saajaid endiselt ligi 10 000.

Möödunud aasta oktoobrist said endale sundkindlustuse kõik autoomanikud, kes ei olnud viimase aasta jooksul sõidukile liikluskindlustuse lepingut sõlminud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teiste seas sai vastava hoiatuse ka Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga juhataja Tuve Kärner.

"Kui 2014. aasta oktoobrist hakkas see uus seadus kehtima, olime tõesti hirmul, et mis nüüd saab - meil on ikkagi tänase seisuga 452 sõidukit kollektsioonis, neist 71 on registris ja et nüüd hakkavad ikka päris suured summad minema kindlustuse peale. Aga õnneks keerasid asjad meie kasuks ja selle lihtsustab ära maanteeameti e-teenindus," rääkis Kärner.

Nimelt saab maanteeameti e-teeninduse kaudu sõiduki üsna lihtsalt ajutiselt registrist kustutada ning vajadusel uuesti arvele võtta. Sellele vaatamata on sundkindlustusel Eestis tuhandeid kliente.

Oktoobri alguses said sundkindlustuse 28 000 autojuhti. Paljud inimesed ajasid kohe paberid korda ning jaanuariks oli neid järele jäänud 16 000. Tänase seisuga on sundkindlustuse saajaid umbes 10 000, kellest hinnanguliselt 2000-3000 on n-ö püsikliendid, kes vaatamata korduvatele hoiatustele ja suurtele arvetele ei ole ikkagi midagi ette võtnud.

Sundkindlustus ei ole sugugi ainult vanade ja harva liikluses käivate autode probleem. Paljud inimesed on kindlustuse lihtsalt unustanud ja sõitnud aasta aega ringi ilma selleta.

"Märkimisväärne hulk on neid inimesi, kes soetavad endale sõiduki ja jätavad liikluskindlustuse lepingu sõlmimata. Tõsi, osad võivad olla sellised, kes seda sõidukit kohe ei kasuta, aga meie praktika näitab, et on hulk neid inimesi, kes sõidukit kasutavad, aga liikluskindlustuse leping jääb sõlmimata kas hooletusest või teadmatusest," selgitas liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Sel aastal on autoomanikud sundkindlustuse eest maksnud kokku 222 000 eurot ning rohkem kui kolmandik laekumistest on tulnud kohtutäituri vahendusel.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema