Sundkindlustuse saajaid on endiselt ligi 10 000 ({{commentsTotal}})

Alates eelmise aasta oktoobrist saavad liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätnud autojuhid endale sundkindlustuse, mis on tavalise kindlustusega võrreldes selgelt kallim. Vaatamata hoiatustele ja suurtele arvetele on praeguse seisuga sundkindlustuse saajaid endiselt ligi 10 000.

Möödunud aasta oktoobrist said endale sundkindlustuse kõik autoomanikud, kes ei olnud viimase aasta jooksul sõidukile liikluskindlustuse lepingut sõlminud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teiste seas sai vastava hoiatuse ka Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga juhataja Tuve Kärner.

"Kui 2014. aasta oktoobrist hakkas see uus seadus kehtima, olime tõesti hirmul, et mis nüüd saab - meil on ikkagi tänase seisuga 452 sõidukit kollektsioonis, neist 71 on registris ja et nüüd hakkavad ikka päris suured summad minema kindlustuse peale. Aga õnneks keerasid asjad meie kasuks ja selle lihtsustab ära maanteeameti e-teenindus," rääkis Kärner.

Nimelt saab maanteeameti e-teeninduse kaudu sõiduki üsna lihtsalt ajutiselt registrist kustutada ning vajadusel uuesti arvele võtta. Sellele vaatamata on sundkindlustusel Eestis tuhandeid kliente.

Oktoobri alguses said sundkindlustuse 28 000 autojuhti. Paljud inimesed ajasid kohe paberid korda ning jaanuariks oli neid järele jäänud 16 000. Tänase seisuga on sundkindlustuse saajaid umbes 10 000, kellest hinnanguliselt 2000-3000 on n-ö püsikliendid, kes vaatamata korduvatele hoiatustele ja suurtele arvetele ei ole ikkagi midagi ette võtnud.

Sundkindlustus ei ole sugugi ainult vanade ja harva liikluses käivate autode probleem. Paljud inimesed on kindlustuse lihtsalt unustanud ja sõitnud aasta aega ringi ilma selleta.

"Märkimisväärne hulk on neid inimesi, kes soetavad endale sõiduki ja jätavad liikluskindlustuse lepingu sõlmimata. Tõsi, osad võivad olla sellised, kes seda sõidukit kohe ei kasuta, aga meie praktika näitab, et on hulk neid inimesi, kes sõidukit kasutavad, aga liikluskindlustuse leping jääb sõlmimata kas hooletusest või teadmatusest," selgitas liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Sel aastal on autoomanikud sundkindlustuse eest maksnud kokku 222 000 eurot ning rohkem kui kolmandik laekumistest on tulnud kohtutäituri vahendusel.

Toimetaja: Merili Nael



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema