ERR Peterburis: uuringu kohaselt ei tea üle poole venemaalastest, millal Venemaa päeva tähistatakse ({{commentsTotal}})

Venemaal tähistatakse täna Venemaa päeva, sest täna 24 aastat tagasi kuulutati välja Vene Föderatsiooni suveräänsus. Üle poole venemaalastest aga ei tea, mis püha see tegelikult on.

Kui Moskvas tähistatakse riigipüha suurte ürituste ja kontsertidega, siis Peterburis on üsna vaikne - kesklinnast leiab vaid mõne üksiku viite sellele, et täna on Venemaa päev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Levada keskuse äsjane uuring näitas aga, et vaid 44 protsenti venemaalastest teab, et 12. juunil tähistatakse Venemaa päeva. Kõik, kellega "Aktuaalne kaamera" Peteruri südalinnas vestles, olid sellega kursis. Küsimus, mis on selle päeva tähendus, ajas osa neist aga kimbatusse.

"Seda ma küll ei tea," vastas Oleg küsimusele, miks täna Venemaa päeva tähistatakse.

"Meie oma päev tekkis. See juba on hea. Me tunnetame end riigina, venelastena," ütles Varvara.

"Ausalt öeldes on mul täna sünnipäev ja ma ei mõtle sellest," kommenteeris Olga.

"Ma arvan, et see on tähtis päev. See on meie pidupäev ja meile sellised pidupäevad meeldivad. Ainult külm on, aga muidu armastame seda päeva," rääkis Jekaterina.

"Aktuaalne kaamera" uuris peterburglastelt ka seda, kuidas nende arvates suhtutakse Venemaasse praegu maailmas.

"Kahjuks mitte eriti hästi. Kuid me teame, et see on ebaõiglane," vastas Varvara.

"Ameeriklased peavad end suurvõimuks. Aga nüüd on ka Venemaa tõusmas," ütles Oleg.

Ka Nadeždale ei meeldi, et USA domineerib ja dikteerib. "Mul on pisut piinlik Saksamaa ja Inglismaa pärast, et nad sellele diktaadile alluvad," ütles ta.

"Peaasi, et sõda ei oleks, olete nõus?" vastas Jekaterina.

Peterburis on täna tegelikult veel üks tähtpäev - möödub 25 aastat Leningradi Sankt Peterburgiks tagasi nimetamisest.

Toimetaja: Merili Nael



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: