Soome rootslaste partei asus ametlikult NATO-ga liitumist toetama ({{commentsTotal}})

NATO lipp.
NATO lipp. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome Rootsi Rahvapartei (RKP) kongressil anti eile ametlik heakskiit nägemusele, mille kohaselt on Soome aastaks 2025 NATO liikmesriik.

Samal kongressil erakonna uueks juhiks valitud Anna-Maja Henriksson ütles Yle uudistele, et nimetatud küsimuses selge seisukoha omamine on partei jaoks tähtis.

"See on parem, et meil on selge seisukoht, et me teaks, millises suunas me liigume. Maailm on muutunud, julgeolekukeskkond on muutunud," selgitas ta.

Samas on teada, et NATO-teemaline eelnõu muutus intensiivse arutelu ja mitme hääletuse tagajärjel esialgsest pehmemaks. Lõpliku seisukoha kohaselt peab NATO-ga liitumisel olema tugev rahva toetus ning liikmesusele peab eelnema ulatuslik ühiskondlik diskussioon.

"Need kaks asja on eeltingimusteks, et likmesuse asjus saaks seisukoha võtta. Nüüd on vaja riigi kõrgeimalt välispoliitiliselt juhtkonnalt signaale, et milline nende seisukoht ikkagi on ja alles siis saab aruteluga korralikult algust teha," märkis Henrikkson.

RKP suhtub NATO-sse palju positiivsemalt kui mitmed teised parlamendierakonnad. Näiteks RKP senine juht, endine kaitseminister Carl Haglund on avalikult toetanud NATO-ga liitumist ning uus esimees Anna-Maja Henriksson on samuti toetavale seisukohale vihjanud. Samas on Henriksson öelnud, et liitumisele peab eelnema rahvahääletus.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: