NATO staabielement Eestis saavutas täisvõimekuse ({{commentsTotal}})

{{1465795208000 | amCalendar}}

Täna Tallinnas peetud NATO staabielemendi (NFIU) hoone avamistseremoonial kuulutas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras välja aasta tagasi loodud NATO staabielemendi täisvõimekuse.

NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Manfred Hofmann ütles, et NFIU täisvõimekuse väljakuulutamine ja hoone avamistseremoonia näitavad ilmekalt, kui kaugele oleme jõudnud peale 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumist.

"Staabielemendi kiire käivitumine on selge sõnum NATO ühtsusest ning kaitsetahtest ning näitab NATO vankumatut pühendumust nii Eesti kui terve Euroopa kirdepiirkonna kaitsmisele," ütles kindralleitnant Hofmann.

"Otsus NATO staabielementide loomisele võeti vastu vähem kui kaks aastat tagasi NATO tippkohtumisel Walesis. See on Eesti jaoks väga tähtis, sest Eesti on tugev liitlane ja seisab kindlalt liidu idapoolse piirkonna turvalisuse eest ja mul on väga hea meel sellist suurt ja võimekat meeskonda juhtida," ütles Hofmann "Aktuaalsele kaamerale".

Viimased kolm nädalat kestnud hindamisprotsessi tulemusel hinnati staabielement võimeliseks täitma oma põhiülesandeid, sealhulgas võtma Eestis vastu NATO kiirreageerimisüksuste ettevalmistusmeeskondi ning toetama nende planeerimisprotsessi.

Täisvõimekuse saavutamiseks oli vajalik ka NFIU enda tööruumide olemasolu, mistõttu alustati eelmise aasta lõpus NATO staabielemendi hoone rajamist kaitseväe peastaabi territooriumile. Seni paiknesid NATO staabielemendis teenivad Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased ajutiselt kaitseväe peastaabi ruumides.

Praegu kuues riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) asuvate staabielementide loomine otsustati 2014. aasta Walesi tippkohtumisel.

Esimesed Eesti kaitseväelased asusid teenistusse NFIUs eelmise aasta 15. juunil. Neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas asuvad NATO peakorteri staatuses olevad staabielemendid alluvad Poolas, Szczecinis asuvale Kirdekorpusele ning Rumeenia ja Bulgaaria staabielemendid Napolis asuvale ühendsõjakeskusele.

Toimetaja: Allan Rajavee



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema