FT: Balti riigid ja Poola arutavad piirkondliku õhutõrjesüsteemi loomist
Balti riigid ja Poola arutavad praegu erinevate kaitsevaldkonna ettevõtetega plaani luua Venemaa sõjalennukite vastu suunatud piirkondlik õhutõrje raketikilp, kirjutab ajaleht The Financial Times.
"Me oleme praegu eestlaste, lätlaste ja poolakatega arutamas, kuidas luua mingit regionaalset õhutõrjesüsteemi," ütles Leedu kaitseminister Juozas Olekas Financial Timesile.
Ministri sõnul loodetakse uus süsteem töökorda seada 2-3 aasta jooksul ning praegu kaaluvad neli riiki hankevõimalusi.
See, kuivõrd kiiresti võivad Venemaa relvajõud piirkonna riikide sõjajõu alistada, eriti tänu oma üleolekule õhus, on üheks peamiseks aruteluteemaks ka juulis toimuval NATO Varssavi tippkohtumisel.
NATO teatab tippkohtumisel plaanidest paigutada piirkonda neli pataljoni, kuid paljude arvates jääks nendest meetmetest Venemaa heidutamiseks väheks. "Pataljonid on tugev samm edasi. Kuid me vajame arutelu, kuidas seda protsessi täiustada ja jätkata," nentis Olekas.
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles Financial Timesile eelmisel kuul, et Balti riigid vajavad Venemaa heidutamiseks keskmaa õhutõrje raketisüsteeme Patriot või sarnase võimekusega süsteeme.
Õhutõrje raketisüsteemid on osa piirkonna riikide laiemast eesmärgist oma õhuruumi kaitset tugevdada. Näiteks teevad Balti riigid praegu lobby, et NATO oma Balti õhuturbemissiooni laiendaks, mis tähendaks kümnete NATO sõjalennukite paigutamist.
"Me arutame praegu väga aktiivselt SACEUR-iga (NATO Euroopa liitlasvägede uus ülemjuhataja Curtis Scaparrotti - Toim.), kuidas Balti riikide õhuruumi kaitsta - mitte ainult õhutõrje raketisüsteemid, vaid ka siinne õhuturbemissioon. See on praegu suur probleem," selgitas Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Zukas.
"Me peame välja selgitama, kui palju sõjalennukeid me vajame, kui palju õhutõrje raketisüsteeme ja milliseid. Me peame mõtlema nii õhukomponendi, maaväekomponendi peale; suurema arvu sõdurite peale; uute jõu kasutamise reeglite peale, uue juhtimise peale," loetles ta.
Tõenäoliselt ei lepi NATO riigid nendes küsimustes kokku kiirkorras. Kindralleitnant Zukas usub, et tegemist on protsessiga, mis areneb edasi lähiaastatel ning vajab poliitilist heakskiitu ka Põhja-Atlandi Nõukogu ehk NATO peamise poliitilise otsustusorgani poolt.
See kujuneb tõenäoliselt raskeks - mitmed liikmesriigid võivad neid samme pidada eskaleerimiseks ning kardavad, et nende Ida-Euroopa liitlased on Moskva suhtes paranoilised. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa on viimastel NATO kohtumistel kutsunud üles Kremli suhtes järeleandlikumale positsioonile.
NATO kaitseministrid kohtuvad käesoleval nädalal Brüsselis, et Varssavi tippkohtumise agenda asjus lõplikult kokku leppida.
Toimetaja: Laur Viirand