PERH-i juhte kahtlustatakse kuritegudes ({{commentsTotal}})

{{1465807735000 | amCalendar}}

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimehele Tõnis Allikule, ettevõtte infotehnoloogia direktorile Marko Kilgile ja toitlustusjuhile Anu Vähile esitas riigiprokuratuur kahtlustuse mitmetes kuritegudes.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles ERR.ee-le, et kolmele Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtivtöötajale, nende hulgas juhatuse esimehele, on keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitanud kuriteokahtlustused.

Kahro kinnitusel esitati mõnes kuriteoepisoodis kahtlustused juba eelmisel suvel ning mõnes tänavu.

Juhatuse esimeest Allikut kahtlustatakse omastamises, kelmuses ning altkäemaksu võtmises, Kilki kahtlustatakse kelmuses ja omastamises ning Vähit altkäemaksu võtmises.

Lisaks on ühele füüsilisele ja ühele juriidilisele isikule esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises.

Hetkel on kriminaalasja materjalid edastatud kaitsjatele tutvumiseks ning taotluste esitamiseks.

"Lähemalt oleme valmis kriminaalmenetlust kommenteerima süüdistuse esitamise järel," ütles Kahro.

Kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal ning seda viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et süüdistuseni jõudmine on väga tõenäoline.

"Kohtumenetlus viidi läbi ja koos kohtueelse menetlusega ja koos kohtueelse menetlejaga - korruptsioonikuritegude bürooga - on kogutud piisavad materjalid selleks, et edastada see kaitsjatele ja pean üsna ja isegi väga tõenäoliseks, et see asi päädib süüdistusega," ütles Evestus.

Allik pole enda kinnitusel teadlikult seadust rikkunud

"Oma 13-aastase tööstaaži jooksul regionaalhaiglas olen kogu oma tegevuses lähtunud haigla ja patsientide huvidest ning ei ole mitte ühtegi seadust teadlikult rikkunud ega ole kunagi teinud mitte ühtegi haigla huve kahjustavat otsust," ütles haigla juhatuse esimees Tõnis Allik. Tema sõnul on kahetsusväärne, et keskkriminaalpolitsei vahendusel on tema ja ta kolleegide vastu esitatud kahtlustus avalikustatud.

Allik märkis, et ta on ametis oldud aastate vältel korduvalt osalenud erinevate regionaalhaigla koostöö- või hankepartnerite kliendiüritustel ning peab seda normaalse ärikultuuri juurde kuuluvaks nähtuseks ning ei ole osanud ega oska ka praegu seda seostada meelehea vastuvõtmisega.

Alliku kinnitusel on põhjalik ja pikka aega kestnud menetlus politsei poolt läbi viidud, kahtlustused on esitatud ja uurimistoimik on jõudnud prokuratuuri ning uurimise fakti ja käiguga on kursis hoitud ka regionaalhaigla nõukogu senist esimeest Toomas Vilosiust.

"Ükski kahtlustatav endal mingit süüd ei tunne ja end esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ei ole. Ka prokuratuur ei ole veel võtnud seisukohta, kas politsei poolt esitatud kahtlustuse alusel on põhjust süüdistuse esitamiseks või mitte," ütles Allik.

Tõnis Allik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esimene teda puudutav episood on seotud osalemisega haigla toitlustusoperaatori kliendiüritusel Saksamaal. Tegemist oli 2013. aasta Oktoberfest õllefestivaliga ning toitlustusoperaator kandis reisikulud.

"Politsei väidab, et ma olen osutanud vastuteeneid operaatorile. Osalemist kliendiüritusel - see kõik nii oligi, aga mingied vastuteeneid ma osutanud ei ole. Meil on kõik toimunud läbi riigihangete, avalike konkursside. Siin on kõik korrektne," ütles Allik.

Allik lisas, et ta ei osanud arvata, et kliendiüritusel osalemine on pistise võtmine. Ettevõte maksis kinni tema lennupiletid ja majutuse.

Allik lisas, et politsei hinnangul on toidlustusoperaator võitnud viimastel aastatel mitmeid hankeid, mistõttu kahtlustatakse, et ettevõttele on tehtud hankekonkurside käigus soodustusi. "Mingeid soodustusi tehtud ei ole ning see reis polnud mingi erareis, vaid selle sama operaatori iga-aastane kliendiüritus," toonitas Allik.

Sama ürituse külastamise eest aasta varem sai kahtlustuse ka haigla toitlustusjuht Anu Vähi.

Teine etteheide on Alliku kinnitusel seotud juhatuse esimehe ja IT direktori töölähetuste aruannete ebatäpsuste ja võimalike vigadega. "Uurimise käigus selgus, et on toimunud kaks komandeeringut, kus osalesin mina ja IT-direktor aga kuna seal osales ka teisi inimesi, siis pole kulud haiglale proportsionaalselt jaotunud," selgitas Allik kahtlustuse tagamaid.

Ta tunnistas, et need "teised inimesed" olid tema abikaasa, kes ühel lähetusel kaasas käis, ja ka Marko Kilgi abikaasa, kes käis mõlemal töölähetusel kaasas. "Meie arvates on kulud korrektselt jaotatud aga kui väga detailidesse süübida, siis võib olla tuleb neid proportsioone ringi hinnata," märkis Allik.

Alliku jätkamist haigla juhi kohal arutatakse PERH-i nõukogu erakorralisel istungil. "Antud juhul ma ei näe endal süüd aga kui peaks prokurörilt tulema lõplik süüdistus, siis ma väga sügavalt kaalun seda sammu," sõnas Allik. 

2. juunini haigla nõukogu esimees olnud Toomas Vilosius oli teadlik, et haigla kolme töötaja osas käib menetlus, kuid enne kahtlustuse esitamist ei pidanud nõukogu vajalikuks midagi ette võtta.

"Kahtlustusega on selline asi, et see kas esitatakse või ei esitata ja kui kedagi kuskilt taandatakse ja kui kahtlustust ei esitatata, mis siis? Sellele tuleb ka mõelda, enne kui tormama hakata. Nüüd on ametlik kahtlustus, nüüd on muidugi nõukogu asi kuulata ära asjaosalised, kuulata ära selgitused, see on täiesti normaalne," rääkis Vilosius.

Allik ütles, et tagasiastumisele mõtleb ta siis, kui prokuratuur jõuab süüdistuse esitamiseni, kuid ta loodab, et selleni asi ei jõua.

Alliku teenistuskäik

1992. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Allik (47) on SA Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees olnud alates 2003. aastast.

Enne seda oli Allik aastatel 2002–2003 Deloitte & Touche Eesti AS-i juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht, aastatel 2001–2002 NRG Enenrgy Eesti AS-i Narva Elektrijaamad juhatuse liige finantsalal, aastatel 2000–2001 Tallinna Sadama finantsdirektor, aastatel 1999–2000 AS Eesti Põlevkivi juhatuse liige ja finantsdirektor, aastatel 1995–1999 Kalev AS-i juhatuse esimees ja peadirektor.

Allik on ka Eesti Haiglate Liidu juhatuse liige, AS-i Eesti Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus nõukogu liige, SA Eesti Tervishoiu Pildipank nõukogu esimees, SA E-Tervis nõukogu liige, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõunike koja esimees, TTÜ Tehnomeedikumi nõukogu liige.

PERH on Eesti suurim aktiivravi asutus, millesse kuulub seitse kliinikut ning töötab üle 3800 inimese.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.