Vilosius teadis uurimisest, kuid PERH-i nõukogu seda ei arutanud ({{commentsTotal}})

Toomas Vilosius
Toomas Vilosius Autor/allikas: ERR

Juuni alguses Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogust ja selle esimehe kohalt lahkunud Toomas Vilosius oli teadlik, et haiglajuht Tõnis Allik on politseiuurimise all, kuid küsimust nõukogu tasandil ei arutanud.

Vilosius ütles ERR.ee-le, et sai uurimise asjaolust teada poolteist kuud tagasi, kui Allik ise talle sellest rääkis.

"Allik ütles, et ta on käinud politseis ütlusi andmas ja minu teada informeeris ta sellest ka ministeeriumi või ministrit. Ma täpselt ei tea," ütles Vilosius.

Seda teadmist Vilosius aga ülejäänud nõukogu liikmetega ei jaganud ega ka arutanud.

"Miks nõukogu peaks midagi otsustama? Nõukogu ei ole midagi otsustanud. Mida saab nõukogu otsustada selle peale, et Allik käis politseile ütlusi andmas? Nõukogu saab otsustada siis, kui tal on mingi dokument, näiteks on esitatud kahtlustus," selgitas Vilosius.

Ta lisas, et nõukogu ei ole asja arutanud, sest ta ise ei pidanud seda vajalikuks arutada.

"Nõukogu ei ole sellest üldse informeeritud. Kui keegi kuskil käib ütlusi andmas, siis see küll ei ole põhjus hakata nõukogul midagi arutama, teadmata, mida üldse arutada," rõhutas Vilosius.

Vilosius lahkus haigla nõukogust juuni alguses lepingu lõppemise tõttu.

Kahtlustus

PERH-i juhatuse esimehele Tõnis Allikule, ettevõtte infotehnoloogia direktorile Marko Kilgile ja toitlustusjuhile Anu Vähile esitas riigiprokuratuur kahtlustuse mitmetes kuritegudes.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles ERR.ee-le, et kolmele Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtivtöötajale, nende hulgas juhatuse esimehele, on keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitanud kuriteokahtlustused.

Juhatuse esimeest Allikut kahtlustatakse omastamises, kelmuses ning altkäemaksu võtmises, Kilki kahtlustatakse kelmuses ja omastamises ning Vähit altkäemaksu võtmises.

Lisaks on ühele füüsilisele ja ühele juriidilisele isikule esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises.

Hetkel on kriminaalasja materjalid edastatud kaitsjatele tutvumiseks ning taotluste esitamiseks.

"Lähemalt oleme valmis kriminaalmenetlust kommenteerima süüdistuse esitamise järel," ütles Kahro.

Kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal ning seda viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhib riigiprokuratuur.

Allik pole enda kinnitusel teadlikult seadust rikkunud

"Oma 13aastase tööstaaži jooksul regionaalhaiglas olen kogu oma tegevuses lähtunud haigla ja patsientide huvidest ning ei ole mitte ühtegi seadust teadlikult rikkunud ega ole kunagi teinud mitte ühtegi haigla huve kahjustavat otsust," kommenteeris kuriteokahtluse all olev Tõnis Allik.

Allik märkis, et ta on ametis oldud aastate vältel korduvalt osalenud erinevate regionaalhaigla koostöö- või hankepartnerite kliendiüritustel ning peab seda normaalse ärikultuuri juurde kuuluvaks nähtuseks ning ei ole osanud ega oska ka praegu seda seostada meelehea vastuvõtmisega.

Alliku kinnitusel on põhjalik ja pikka aega kestnud menetlus politsei poolt läbi viidud, kahtlustused on esitatud ja uurimistoimik on jõudnud prokuratuuri ning uurimise fakti ja käiguga on kursis hoitud ka regionaalhaigla nõukogu senist esimeest Toomas Vilosiust.

"Ükski kahtlustatav endal mingit süüd ei tunne ja end esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ei ole. Ka prokuratuur ei ole veel võtnud seisukohta, kas politsei poolt esitatud kahtlustuse alusel on põhjust süüdistuse esitamiseks või mitte," ütles Allik.

Alliku sõnul on kahtlustus seotud haigla kahe juhtivtöötaja osalemisega haigla endise toitlustusoperaatori iga-aastasel kliendiüritusel ning jutt on sellest, et reisikulud ehk lennukipileti ja ühe hotelliöö maksumuse kattis kutse esitaja.

Teine etteheide on Alliku kinnitusel seotud juhatuse esimehe ja IT direktori töölähetuste aruannete ebatäpsuste ja võimalike vigadega.

1992. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Allik (47) on SA Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees olnud alates 2003. aastast.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: