Rain Kooli: elava teatrijuhi põrge – miks Ojasoo juhtum meeli erutab ({{commentsTotal}})

"On äärmiselt tähelepanuväärne, kui üüratu ulatuse Tiit Ojasoo tehtu kajastus meedias on saanud. Temast tunduvalt hullemad toorutsejad, jõhkrad peksjad, on pääsenud palju vähemate veerumillimeetrite ning eetriminutitega. Ojasoosse suhtub Eesti meedia – ja osa rahvast – aga nii, nagu puudutaks see meist igaühte isiklikult. Loogiline on küsida, miks. Tegelikult on seletusi päris mitu ja need on kõik omavahel seotud," märgib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

Meist väga vähesed teavad, mis täpselt toimus talvisel parkimisplatsil NO99 teatri kõrval. Kindlasti teavad seda kaks inimest – lavastaja ja teatrijuht Tiit Ojasoo ning noor näitlejanna, kelle nime ma tean, aga tema privaatsuse kaitsmiseks ei nimeta.

Võib-olla ongi asi just selles, et vaid loet(let)ud inimesed teavad, mis täpselt toimus – ning just seetõttu on juhtunu pälvinud nii tohutult tähelepanu.

”Ojasoo personaalküsimus” on haaranud enda alla mõlema päevalehe uudistepäevad; jõudnud ”Aktuaalse kaamera” eetrisse intervjuuna, mida katkestasid rahvusringhäälingu legendaarse uudistesaate ajaloo vaat et kõige pikemad pausid; ning Eesti külastatavaim veebiportaal pühendas teemale hiigelruumi oma esiküljel.

Ma olen rääkinud juba aastaid – veel enne, kui see teema nii-öelda peavooluteemaks muutus –, et naistevastane vägivald on Eestis suur probleem ning osa sellest probleemist on probleemi eitamine ja probleemile osutajate tuuseldamine. Igasugune vägivald on lõhkuva iseloomuga ega aita meie elu paremaks muutumisele põrmugi kaasa – ei ühiskondlikus ega ka ”tööväliselt eraelulises” plaanis.

Sellega peaks siis asi selge olema – vast näitab Ojasoo juhtum, et Eesti on lõpuks ärganud probleemi ulatust tajuma?

Võimalik. Tahaks loota. Aga siiski on äärmiselt tähelepanuväärne, kui üüratu ulatuse Ojasoo tehtu kajastus meedias on saanud.

Temast tunduvalt hullemad toorutsejad, jõhkrad peksjad, on pääsenud palju vähemate veerumillimeetrite ning eetriminutitega. Ojasoosse suhtub Eesti meedia – ja osa rahvast – aga nii, nagu puudutaks see meist igaühte isiklikult. Loogiline on küsida, miks.

Tegelikult on seletusi päris mitu ja need on kõik omavahel seotud.

Esiteks on Ojasoo olnud paljude jaoks positiivne kuju, fännitud looja, kes on olnud seotud paeluvate vaatemängudega. Kui selline midagi nii taunitavat teeb, on kõigil sellesse raske üheselt suhtuda. Erinevalt olukorrast, kus vägivallatsejaks osutub keegi üldtunnustatult vihatud tegelane, pälvib armastatud loomeinimene osa ühiskonna mõistmise. Kokkuvõttes tekib hulk vastakaid tundeid ja nende peegeldusi.

Samas käib just selle armastatud loomeinimese staatusega kaasas eriti suur mainekoorem. Kui keegi on enda juhitud teatri loomingust suutnud luua pildi kui Eesti aust ja südametunnistusest, oodatakse temalt endalt hõlpsasti täiesti plekitut käitumist nii töö- kui ka eraelus. Kui see plekk siis lõpuks ilmub, pöördub osa ühiskonnast tavalisest veel järsemalt "langenud ingli" vastu.

Kolmandaks on Ojasoo juhtinud teatrit, mille leivanumber on olnud lavastuse ja elu segamine kohati lahutamatuks lahuseks. Nii ei suuda paljud vältida mõttekäiku, spekulatsiooni või suisa veendumust, et äkki on see ka kõik nüüd üks suur teater – eriti ahvatlev tundub see nende jaoks, kes varem Ojasoosse positiivselt on suhtunud. Justkui viimane päästerõngas.

Omalt pool lisaksin, oma allikatele toetudes, et seekord ma siiski ei panustaks võimalusele, et juhtunu on lihtsalt etendus. Pigem otsiksin tagamaid ikkagi eraelulisest draamast, mis ühel hetkel inetuks muutus.

Neljandaks suutsid nii Ojasoo ise kui ka NO99 nõukogu esimees Tõnis Arro juhtunu päevavalgele tuleku hetkel valida röögatult vale kommunikatsioonitaktika. Selle asemel, et kõike tunnistada ja kahetseda, veeretati juttu tühisest töövälisest episoodist, mis olevat ammu sõbraliku lahenduse leidnud. See aga muutis mitu kraadi lahjemaks ka hilisema kahetsuse.

Viiendaks on kohale jõudnud ka raipesööjad, hetkel muidugi mitmekordselt ülekantud tähenduses – sest ei Tiit Ojasood ega teatrit NO99 pole põhjust pidada loomingulisteks laipadeks. Küll aga järavad neid elusastki peast need, kes lähiminevikus teatri terava irooniaga kõrvetada on saanud – näiteks endine kultuuriminister Laine Randjärv, kelle kunagise perekonnanime teater oma surnud jänesele kultuuri seletamise tükis käiku laskis.

Kokkuvõttes nõustun ma otsapidi kirjanik Rein Rauaga, kes täna rahvusringhäälingu portaalis avaldatud arvamusartiklis tõdeb, et ei usu, et Ojasoo ”tegu suudaks tühistada kogu inimese senise teekonna, tema saavutused ja selle, kuidas ta on oma kunstiga muutnud Eesti ühiskonda.”



Ei suuda. Küll aga suudab pilve ajada taeva ja segamini pöörata moraalse kompassi – mille kese, nagu meile pikka aega tundus, paiknes Sakala tänaval.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema