Liiklusõnnetuse järgse alkoholitarbimise kriminaliseerimise arutelu lükkus sügisesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu õiguskomisjon jätkab sügisel arutelu, kas tuleks muuta seadust ja karistada liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti kriminaalkorras või on piisav kehtivas liiklusseaduses olev väärteokorras karistamine.

„Komisjon tahab sügisel liiklusalased süüteod kompleksselt arutluse alla võtta, sest tõusetunud teemaga seoses vajavad analüüsimist ka mitmed teised seaduse sätted, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine“ ütles komisjoni esimees Heljo Pikhof.

Samuti tahab komisjon kutsuda istungile Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindaja, et selgitada välja, kas EKEI suudab tuvastada, milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.

Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust.

Pikhofi sõnul võimaldab selline regulatsioon õnnetuse põhjustanud joobes juhil väita, et ta tarbis alkoholi õnnetuse järgselt ning juht võib pääseda kergema karistusega.

Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

Õiguskomisjoni tänasel istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindajad.

PPA esindajate sõnul on viimase kahe ja poole aasta jooksul on karistatud 85 juhti, kes on pärast liiklusõnnetuses osalemist väitnud, et nad on tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: