Briti diplomaat: Merkel kavatseb Türgi survele järele anda ({{commentsTotal}})

Angela Merkel ja  Recep Tayyip Erdogan.
Angela Merkel ja Recep Tayyip Erdogan. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Briti diplomaadi teatel kavatseb Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Türgi survele järele anda ning toetada viisarežiimi lihtsustamise võimaldamist hoolimata asjaolust, et Ankara ei kavatse Euroopa Liidu poolt eeltingimuseks seatud terrorismivastase seaduse muutmist ette võtta.

Ajalehe The Daily Telegraph kätte on lekkinud kirjavahetus, kus Briti suursaadik Berliinis sir Sebastian Wood annab Londonile nimetatud teemast ülevaate.

Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et Erdogan võib peagi öelda lahti märtsis sõlmitud migratsioonileppest, mis on aidanud viimasel ajal Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi sulgeda.

Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.

Samas on viimasel ajal suhted Euroopa liidu ja Türgi vahel mõnevõrra halvenenud. Üheks peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest nende hinnangul olevat see juba Euroopa nõuetega kooskõlas.

Avalikult on Euroopa Liidu juhid teatanud, et Türgi peab igal juhul täitma kõik viisavabaduse eeltingimused ehk et sealhulgas tuleb kindlasti muuta ka terrorismivastast seadust.

Briti suursaadik sir Sebastian Wood aga kirjutab Londonisse, et liidukantsleri meeskond on valmis Türgi terrorismivastase seaduse asjus mingile kompromissile minema.

"Hoolimata avalikult karmist seisukohast on puhumas tuuled, mis viitavad, et in extremis on sakslased Euroopa Liidu ja Türgi leppe säilitamise nimel kompromissiks valmis," nentis Wood.

"Merkel on hakanud inimõiguslaste kriitikat ennetama ja asunud leppest rääkima humanitaarseid termineid kasutades (juhtides tähelepanu asjaolule, et pärast jõustumist on uppunud ainult 9 inimest). Ametnikud on hakanud - telgitagustes - huvituma võimalikust kompromissist terrorismivastase seaduse sõnastuse teemal," jätkas ta.

Esialgsete plaanide kohaselt sooviti viisarežiimi leevendada juba 1. juulist ning kardeti, et Erdogan võib rändevood valla päästa, kui selleks ajaks otsust ei tule.

Woodi sõnul aga loodab Berliin nüüd Türgit läbirääkimistelaua taga hoida ja teha seda võimaluse korral oktoobrini. Näiteks olevat Merkeli nõunik Uwe Corsepius öelnud, et Erdogan on valmis otsustusprotsessi edasi lükkama ja see omakorda tähendab, et suurem pingete tõus õnnestub enne 23. juuni Briti referendumit ära hoida.

Samas nentis suursaadik, et näiteks Erdogani juriidilised sammud Saksa koomiku Jan Boehmermanni vastu on üha rohkem kinnistanud arusaama, et Erdogan on autoritaarne tülinorija, kes üritab Euroopat šantažeerida.

Briti suursaadik Türgis Richard Moore oli oma kirjavahetuses kolleegist pessimistlikum. "Kui viisarežiimi leevendamist ei tule, võib impulsiivne ja ärritunud Erdogan - kellel on kombeks võitlusse asuda, kui ta tunneb end "reedetuna" - teha teoks oma ähvarduse avada migrantidele Euroopa väravad," rõhutas diplomaat.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: