Lavly Perling: jälitustegevuse ulatus on Eestis kerges langustrendis ({{commentsTotal}})

Riigiprokuratuuris
Riigiprokuratuuris Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile prokuratuuri tööst ülevaadet andes, et Eestis on jälitustegevus kerges langustrendis.

"Jälitustegevuse ulatus on viimastel aastatel olnud stabiilne ning kerges langustrendis," kinnitas Perling.

Tema sõnul ei tasu selle ulatust üle hinnata - täna kasutatakse jälitustegevust ühe kuriteo lahendamisel 48-st, mille puhul seadus seda võimalust ette näeb.

Peaprokurör rõhutas, et jälitustegevus peab alati olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav.

"Samas ei tasu unustada, et jälitust ei vii me läbi kellegi õiguste riivamiseks iseenesest, vaid tagamaks riigis turvalisust ning igaühe põhiseadusest tulenevaid õigusi – õigust elule ja riigi kaitsele," sõnas Perling.

Perlingu sõnul on oluline, et õiguskaitseasutustel säiliks võimalus ja jätkuks võimekust jälitustoiminguid läbi viia.

"Raske ja varjatud kuritegevuse vastu võideldes, olgu selleks terrorism, rahapesu, narko- või lastevastane peitkuritegevus, on jälitustoimingud asendamatud," kinnitas Perling.

Toimetaja: Marek Kuul



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: