Abu Sayyaf viis ähvarduse täide ning hukkas teise pantvangi ({{commentsTotal}})

Kjartan Sekkingstad (vasakul) ja Robert Hall terroristide videos.
Kjartan Sekkingstad (vasakul) ja Robert Hall terroristide videos. Autor/allikas: SITE

Kanada meedia teatel on Filipiinidel tegutsev islamiäärmuslik terroriorganisatsioon Abu Sayyaf hukanud juba teise pantvangi - Kanada kodaniku Robert Halli.

Väidetavalt võtsid terroristid ühendust Filipiinide meediaväljaandega Inquirer, et hukkamisest teada anda. Kõik pantvangid said mõni tund enne Halli hukkamist ka Inquireriga telefoni teel rääkida, vahendas The Local.

"Mu seisund on üsna halb. Meid on näljutatud, meil ei lasta magada ja nad ähvardavad mind peksta," rääkis Hall enne oma surma.

Inquirer väitis, et Norra kodanikul lubati ka oma vennaga rääkida.

Maikuus seadsid terroristid tähtajaks 13. juuni

Abu Sayyaf avaldas mai lõpus video, kus oli taas kujutatud kolme pantvangi palumas, et nende valitsused nende vangistajatele lunaraha maksaksid. Terroriorganisatsiooni kinnitusel oli tegu "viimase hoiatusega" ning kui 13. juuniks raha pole laekunud, hukatakse kõik kolm inimest.

Kanada kodanikud John Ridsdel, Robert Hall, viimase kohalikust elanikust elukaaslane Marites Flor ja Norra kodanik Kjartan Sekkingstad võeti Abu Sayyafi poolt kinni eelmise aasta septembris. Märkimisväärne on see, et inimrööv leidis aset Samali saarel, mis asub Abu Sayyafi peamistest tugipunktidest üsna kaugel.

25. aprillil saabus kätte pantvangistajate poolt seatud eelmine tähtaeg ning kuna lunaraha ei makstud, leiti mõni tund
hiljem Jolo saare rannikult Ridsdeli maha lõigatud pea. Nüüd ähvardatakse sama saatusega ka ülejäänud pantvange.

Filipiinid ja Kanada on varem teatanud, et terroristidele pantvangide eest lunaraha ei maksta. Filipiinide relvajõud on aga alustanud Abu Sayyafi vastu järjekordset operatsiooni.

Väidetavalt soovisid terroristid pantvangide vabastamise eest 600 miljonit peesot ehk umbes 12,8 miljonit USA dollarit.

Abu Sayyafi jaoks on lunaraha nõudmine peamiseks elatusallikaks

Abu Sayyaf loodi al-Qaeda toetusel 1990. aastate alguses ning rühmituse esialgseks eesmärgiks oli tekitada Filipiinide territooriumile iseseisev islamistlik riik.

Kuigi üks Abu Sayyafi juhtidest vandus hiljuti truudust äärmusrühmitusele ISIS, usuvad eksperdid, et praktikas keskenduvad Filipiinidel tegutsevad terroristid just nimelt inimröövide abil raha kogumisele ning "islamiriigi" rajamise poole püüeldakse reaalsuses üha vähem. Kokku on Abu Sayyafi käes praegu umbes 20 välismaalasest pantvangi - enamus neist pole küll lääneriikidest - ning ka suur hulk Filipiinide kodanikke.

Abu Sayyafi ridades on vaid mõnisada võitlejat, kuid ometigi on nende arvel Filipiinide ajaloo kõige hullemad terrorirünnakud ning neid pole suutnud lõunapoolsete saarte džunglitest välja juurida isegi pikaajalised rahvusvahelised terroritõrjeoperatsioonid.



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: