Diana Ingerainen: Eesti patsient peab muutuma objektist subjektiks ({{commentsTotal}})

Diana Ingerainen on perearstide seltsi juht ja Järveotsa perearstikeskuse perearst.
Diana Ingerainen on perearstide seltsi juht ja Järveotsa perearstikeskuse perearst. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Niikaua kui inimest käsitletakse tervishoius objektina, mille eest saab tükikaupa raha, ei ole arsti ja patsiendi vaheline partnerlussuhe võimalik, kirjutab perearstide seltsi juht, Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen oma arvamusartiklis.

Meeldetuletuseks – objekt on asi või nähtus, mida vaadeldakse, aga subjekt on tegevuse kandja, vaatleja, tunnetaja.

Muudatuste vajadus tervishoius on ära tõestatud mitme põhjaliku uuringu ja analüüsiga nii meie oma teadlaste, maailma terviseorganisatsiooni WHO kui ka maailmapanga poolt. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja haigekassa on teinud palju arvutusi arstiabi geograafilise kättesaadavuse, taristu ja personali kohta.

Juba pikemat aega valmistatakse ette haiglate võrgu arengukava, mis peaks haakuma perearstiabi võrgustikuga.

Vähem või peaaegu üldse mitte on räägitud sellest, kuidas oleks vaja muuta tervishoiu arusaama inimestest. Praegu on patsient justkui olemas tervishoiuasutuste jaoks, mitte vastupidi. Kusjuures tervishoiuasutuste jaoks on inimesed olulised ka ainult niikaua kuni „tükid“ (ehk ravijuhud, mida haigekassa haiglatelt ostab) tehtud. Kui juhtumite arv täis saab, muutuvad inimesed segavaks faktoriks.

Perearstiabi võimalused ja rahastamine

Perearstide rahastamine toimub teistel alustel. Neile makstakse iga kuu pearaha (üks alla 3-aastane 7,16 eurot; 3-7-aastane 5,33 eurot; 7-50-aastane 3,72 eurot; 50-70-aastane 4,55 eurot, üle 70-aastane 5,46 eurot) ja baasraha 986,23 eurot.

Pea- ja baasrahaga tuleb katta kõik kulud: ruumid, personali töötasud, vastuvõtuks vajalikud meditsiinilised vahendid, IT- ja majapidamiskulud. Ka on osad uuringud (näiteks EKG ja hemogramm) pearaha sees.

Ülejäänud uuringute jaoks on eraldi uuringufond, mis moodustab 43 protsenti pearahast. Uuringufondi raha saab kasutada ainult uuringute ostmiseks. Kusjuures tähelepanuväärne on, et kui fondist tehakse ettenähtust rohkem uuringuid, siis tuleb see katta pea- ja baasrahast, kui aga vähem, siis ülejääk jääbki haigekassasse.

Rahavood peremeditsiinis on võrreldes haiglatega väikesed, moodustades ligikaudu 13 protsenti kogu tervishoiu kuludest. Jaotus pea- ja baasrahaks on õige, aga raha hulk ning perearsti personali suurus on liiga väike. Seepärast ei ole ka kõik perearstid motiveeritud ning nende tase on ebaühtlane.

Lisaks on eksperdid negatiivse poole pealt välja toonud, et puudub ressurss arendustegevuseks. Nii ongi arendused tehtud n-ö õhinapõhiselt. Kui õhin otsa saab, tabab arste läbipõlemine ja kannatab töö kvaliteet.

Patsiendikeskne lähenemine

Kuidas siis jõuda indiviidikeskse lähenemiseni? Ideaalis saavad perearstid lahendada patsientide mured koguni 80 protsendi ulatuses. Samas on perearste, kes pea iga teise perearstikeskusesse pöörduja eriarstile edasi saadavad või inimese üldse ilma sisulise abita jätavad.

Just nende viimaste jaoks on inimesed nimistus tühipaljad objektid, kelle eest saab pearaha. Ka haiglates on inimene tihti objekt, kui temaga tehakse uuringuid, ravitakse, aga ei küsita, mis saab edasi ega juhendata, kuidas inimene oma diagnoosidega edasi tegutsema peab.

Nii ongi meie tervishoid täna sobiv pigem ägedate juhtumite raviks. Niikaua, kuni on, mida uurida ja ravida, on veel üsna selge kõikide vastutus protsessis. Näiteks luumurd – uuring, lahastamine, vajadusel operatsioon – kruvid ja poldid, kui see tehtud saab, siis... ei vastuta keegi, kuidas patsient hakkama saab. Patsiendi logistika ahel katkeb.

Või müokardi infarkt – kiirabi tuleb, seisund stabiliseeritakse, haiglas on juba võimekus ka koheselt pärgarterite sulgused opereerida, siis kirjutatakse haige haiglast välja koos retseptidega... ja jälle ahel katkeb. Väga suur osa infarktihaigetest ei võta vajalikke ravimeid, ei ole kuskil jälgimisel ja... saavad uue infarkti.

Vaja on näha inimest, mitte vaid haigust

Minu arvates peab tervishoiu rahastamine tagama kvaliteetse „tervikahela“, mis on samm lähemale patsiendikesksele arstiabile. Ei piisa sellest, kui uurida-ravida haigust. Haiguste profiil on viimaste aastakümnetega oluliselt muutunud, ägedate haiguste osa võrreldes kroonilistega on vähenenud. Kroonilised haigused aga vajavad hoopis teist lähenemist – järjepidevust, tihedat koostööd patsiendiga.

Tegelikult ravivad ju kroonilised haiged ennast ise, ei ole mõeldav, et õde või arst patsiendi juures seisavad ja tablette annavad. Paras katsumus on kroonilisi haigeid motiveerivalt nõustada, et nad endaga tegeleksid. Ka siin ei saa otsekui „objektile“ käske jagada – toitu tervislikult, liigu nädalas kolm tundi looduses, väldi tubakat ja alkoholi, ära stressi jne. Motiveeriv nõustamine peaks lõppema patsiendi enda otsustega ning ei ole mõtet anda soovitust, millest inimene aru ei saa või mis tema eluga kuidagi ei sobi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie tervishoius peab esmaseks tõusma inimene oma vajadustega, tema arvamus oma tervisest ja selle hoidmisest. Inimesest tuleb hoolida ikka kui tegijast-tunnetajast, mitte kui asjast või nähtusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: