Riigikogu menetleb kiirkorras energiamajanduse seadust ({{commentsTotal}})

Kristen Michal Autor: riigikogu

Riigikogu selle nädala päevakorras on järjest energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine; esialgses versioonis oleks seadus oluliselt suurendanud elektritarbijate kulusid.

Majandusminister Kristen Michal soovib, et eelnõu võetaks seadusena vastu veel sel nädalal. Eelnõu suhtes on kahtleval seisukohal sotsiaaldemokraadid.

"Eelnõu on olnud menetluses aastast 2013 ja käimas on rikkumismenetlus direktiivi mitte üle võtmise eest. Sama asja eest on Euroopa Komisjon andnud kohtusse ja määranud trahvi Kreekale ja Ungarile, mille maksumus Kreeka näitel on kuni 10 miljonit eurot aastas. Hindame, et Eestile oleks määratav trahv umbkaudu kolm korda väiksem, ca 3,6 miljonit eurot. Eelnõu vastuvõtmine riigikogus hoiab ära trahvid Eesti riigile," selgitas Michal ERR-i uudisteportaalile.

Majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi ütles ERR-i uudisteportaalile, et eelnõud on juba kaks korda muudetud ja selle menetlemine on toimunud kiirustades. "Esimese lugenud läbinud eelnõud ei peaks kindlasti vastu võtma, peale selle on ta üsna oluliselt muutunud," ütles Marrandi.

"Meie fraktsiooni seisukoht on natukene kahtlev, kuna selle eelnõu puhul on olnud tegemist liigse kiirustamisega. Lõppfaasis on suured muutused toimunud sisuliselt 24. tunnil," lisas ta.

Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sisuks on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine ehk kõikide nimetatud direktiivi artiklite sätete ülevõtmine. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne.

Suurettevõtjatele kehtestataks nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Seadus kohustaks energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

IRL-i esindaja Ken-Marti Vaheri sõnul oli esimene eelnõu variant, mille majandusminister riigikokku saatis, väga ebaõnnestunud ja oleks läinud tarbijatele erakordselt koormavaks.

"Selle eelnõuga nähti ette suurtele ettevõtetele nn energiatõhususkohustusi ja ka energiasäästu fondi loomine. Väidetavalt oleks see tähendanud kuskil 70 miljonit eurot täiendavat kulu, mille lõpptarbijad oleks pidanud kinni maksma," ütles Vaher. Praeguseks sisse viidud muudatused on Vaheri sõnul direktiivist tulenevat kohustust kordades vähendanud ja sihiks on võetud, et direktiivi üle võtmine oleks tarbijatele võimalikult vähe koormav.

"Sellisel kujul me saame rääkida sellest, et seda võib toetada," ütles Vaher.

"Lahendused sisaldavad eelkõige seda, et proovitakse lahendada direktiivi üle võtmine olemasolevate riigi meetmete järgi. Suunatakse ettevõtteid ise võtma kasutusele vabatahtlikult säästlikke meetmeid selle asemel, et lajatada peale neile mingisugune energiasäästu maks, mille tarbijad oleks kinni maksnud," selgitas Vaher.

Michali sõnul uue lahenduse korral tarbijatele kulu ei tulegi. "2013. aastast on erinevate ministeeriumite vahel menetletud eelnõu, mis läks pea samal kujul riigikokku. Täna oleme riigikogus koos majanduskomisjoniga saanud parema lahenduse, mille tulemusena saavutame energiasäästu eesmärgid pea 100% ulatuses riigi poolsete leevendusmeetmetega. Leevendusmeetmed on näiteks KIKi toetused, Kredexi toetused energiatõhususeks ning energiasäästu panustavad ka näiteks olemasolevad aktsiisid. Sellise lahenduse korral tarbijale täiendavat kulu ei tule," rääkis Michal.

Ta lisas, et täna on juba olemas riigi meetmed 95% eesmärgi saavutamiseks ning potentsiaali on ka lisa 5% saavutamiseks riigi meetmetega.

Michal lisas, et esimesele kooskõlastusringile saatis eelnõu majandusministrina Urve Palo 2014. aastal. Väljatöötamiskavatsus (VTK) läks välja 2013. oktoobris Juhan Partsi allkirjaga.

Teisipäeval arutab eelnõu majanduskomisjon ja peaks selguma, kas riigikogu võtab selle enne jaanipäeva vastu või jätkub menetlus sügisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



RIA: küberkelmuste osakaal on ületamas traditsiooniliste kelmuste arvu

Eestis on küberkelmuste osakaal ja juurdekasv ületamas traditsioonilisel viisil toime pandud kelmuste arvu ning suur osa sellistest kuritegudest jääb varjatuks, rääkis riigi infosüsteemide ameti (RIA) juhtivanalüütik Kadri Kaska küberturvalisusraporti esitlusel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.