Riigikogu menetleb kiirkorras energiamajanduse seadust ({{commentsTotal}})

Kristen Michal
Kristen Michal Autor/allikas: riigikogu

Riigikogu selle nädala päevakorras on järjest energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine; esialgses versioonis oleks seadus oluliselt suurendanud elektritarbijate kulusid.

Majandusminister Kristen Michal soovib, et eelnõu võetaks seadusena vastu veel sel nädalal. Eelnõu suhtes on kahtleval seisukohal sotsiaaldemokraadid.

"Eelnõu on olnud menetluses aastast 2013 ja käimas on rikkumismenetlus direktiivi mitte üle võtmise eest. Sama asja eest on Euroopa Komisjon andnud kohtusse ja määranud trahvi Kreekale ja Ungarile, mille maksumus Kreeka näitel on kuni 10 miljonit eurot aastas. Hindame, et Eestile oleks määratav trahv umbkaudu kolm korda väiksem, ca 3,6 miljonit eurot. Eelnõu vastuvõtmine riigikogus hoiab ära trahvid Eesti riigile," selgitas Michal ERR-i uudisteportaalile.

Majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi ütles ERR-i uudisteportaalile, et eelnõud on juba kaks korda muudetud ja selle menetlemine on toimunud kiirustades. "Esimese lugenud läbinud eelnõud ei peaks kindlasti vastu võtma, peale selle on ta üsna oluliselt muutunud," ütles Marrandi.

"Meie fraktsiooni seisukoht on natukene kahtlev, kuna selle eelnõu puhul on olnud tegemist liigse kiirustamisega. Lõppfaasis on suured muutused toimunud sisuliselt 24. tunnil," lisas ta.

Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sisuks on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine ehk kõikide nimetatud direktiivi artiklite sätete ülevõtmine. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne.

Suurettevõtjatele kehtestataks nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Seadus kohustaks energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

IRL-i esindaja Ken-Marti Vaheri sõnul oli esimene eelnõu variant, mille majandusminister riigikokku saatis, väga ebaõnnestunud ja oleks läinud tarbijatele erakordselt koormavaks.

"Selle eelnõuga nähti ette suurtele ettevõtetele nn energiatõhususkohustusi ja ka energiasäästu fondi loomine. Väidetavalt oleks see tähendanud kuskil 70 miljonit eurot täiendavat kulu, mille lõpptarbijad oleks pidanud kinni maksma," ütles Vaher. Praeguseks sisse viidud muudatused on Vaheri sõnul direktiivist tulenevat kohustust kordades vähendanud ja sihiks on võetud, et direktiivi üle võtmine oleks tarbijatele võimalikult vähe koormav.

"Sellisel kujul me saame rääkida sellest, et seda võib toetada," ütles Vaher.

"Lahendused sisaldavad eelkõige seda, et proovitakse lahendada direktiivi üle võtmine olemasolevate riigi meetmete järgi. Suunatakse ettevõtteid ise võtma kasutusele vabatahtlikult säästlikke meetmeid selle asemel, et lajatada peale neile mingisugune energiasäästu maks, mille tarbijad oleks kinni maksnud," selgitas Vaher.

Michali sõnul uue lahenduse korral tarbijatele kulu ei tulegi. "2013. aastast on erinevate ministeeriumite vahel menetletud eelnõu, mis läks pea samal kujul riigikokku. Täna oleme riigikogus koos majanduskomisjoniga saanud parema lahenduse, mille tulemusena saavutame energiasäästu eesmärgid pea 100% ulatuses riigi poolsete leevendusmeetmetega. Leevendusmeetmed on näiteks KIKi toetused, Kredexi toetused energiatõhususeks ning energiasäästu panustavad ka näiteks olemasolevad aktsiisid. Sellise lahenduse korral tarbijale täiendavat kulu ei tule," rääkis Michal.

Ta lisas, et täna on juba olemas riigi meetmed 95% eesmärgi saavutamiseks ning potentsiaali on ka lisa 5% saavutamiseks riigi meetmetega.

Michal lisas, et esimesele kooskõlastusringile saatis eelnõu majandusministrina Urve Palo 2014. aastal. Väljatöötamiskavatsus (VTK) läks välja 2013. oktoobris Juhan Partsi allkirjaga.

Teisipäeval arutab eelnõu majanduskomisjon ja peaks selguma, kas riigikogu võtab selle enne jaanipäeva vastu või jätkub menetlus sügisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Kooli eskiisKooli eskiis
IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse rahvusvahelise kooli

IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse teadus- ja innovatsioonikeskse põhikooli ja gümnaasiumi.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics