Elvas tekitab vaidlusi kaubanduskeskuse laiendamine ja parkla rajamine linnapargi asemele ({{commentsTotal}})

Aprilli lõpus algatas Elva linnavalitsus detailplaneeringu koostamise, mis näeb ette olemasoleva kaubanduskeskuse laiendamise ja autoparkla rajamise linnapargi asemele. Kohalike elanike ja linnavolikogu liikmete seas leidub aga neid, kes ütlevad, et uue kaubanduskeskuse ja parkla rajamiseks on teisigi võimalusi.

Võimalik uus parkla tuleks kolm aastat tagasi eelmise koalitsiooni korrastatud ning ligi 200 000 eurot maksnud pargi asemele. Ehkki praeguse Elva linnapea Eva Kamsi sõnul on võimalik, et parklat pargi asemele ei tule, kui kaubanduskeskust laiendada sooviv Elva Tarbijate Ühistu hoonestusõigust ei saa, pole tema hinnangul uus linnapark tööle hakanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Turukauplejate pingid, katusealused - need ei ole täitnud oma funktsiooni, kuna nad ei ole turukauplejatele sobivad. Need on liiga kitsad, sinna ei ole võimalik kaupa panna ja kui on vihm või sademed, siis katus ei ole piisavalt lai, et kaitsta kaupa ja kauplejaid. Ehk turg ei ole läinud kasutusse nii nagu omal ajal mõeldi," selgitas Kams.

Eelmise Elva linnapea ja praeguse linnavolikogu liikme Toomas Järveoja sõnul pole mõistlik ehitada parklat parki, kuhu linn paar aastat tagasi investeeris 200 000 eurot. Samuti on tema sõnul arusaamatu, miks otsustas linnavalitsus loobuda 30 000 euro lisaraha andmisest pargi puuduste parandamiseks nagu linnaeelarve esialgu ette nägi.

"Tarbijate Ühistu käitub väga õigesti - tema tahab laieneda ja peabki laienema, aga kas Elva linn ja linnavalitsus nii kergekäeliselt peaks oma maadest ja pargist loobuma, on omaette küsimus. Park peaks säilima ja ma usun, et seda parki võiks ka natuke funktsionaalsemaks teha - laiendatava kaubanduskeskuse sissepääs teha pargi poolt ja inimesed hakkaks seda parki veel rohkem kasutama," rääkis Järveoja.

Elvalaste huvi uue detailplaneeringu vastu on suur ja praeguseks on pargi säilimise toetuseks ja hoonestusõiguse seadmise vastu andnud allkirja 882 inimest.

Eva Kams kinnitas, et praegu veel midagi otsustatud ei ole.

"Praeguses seisus kokkulepped on ikkagi sellised, et kui detailplaneeringut ei kinnitata, siis ei ole ka hoonestusõigust ja tegelikult ei tulegi investeeringut Elvasse," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: