ERR Washingtonis | FBI endine juht: ISIS otsib võite, mille eest saaks vastutuse võtta ({{commentsTotal}})

USA-s Floridas on Orlando linn toibumas laupäevaöisest terrorirünnakust, kus kurjategija tappis 49 ja haavas üle 50 inimese. Kuigi terrorirühmitus ISIS võttis rünnaku eest vastutuse, on nende seos juhtumiga pea olematu.

ISIS-eks nimetatud terrorirühmitus teatas oma ametliku raadiojaama kaudu, et võtab vastutuse Orlandos geiklubi rünnaku eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Massitulistamisi juhtub USA-s üsna tihti ja tavaliselt on väga oluline vahet teha, kas nimetada juhtumit massitulistamiseks või terrorirünnakuks - sellest sõltub, kas näidata näpuga islamiäärmuslastele või sellele, kui lihtsalt relvi kätte saab. Orlando juhtum näitab aga, et need kaks ei pea olema eraldatud.

Kuigi tapja Omar Mateen on islamiusku ja ta teatas vahetult enne rünnakut hädaabinumbrile helistades, et on ISIS-e järgija, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et ISIS oleks kuidagi teda suunanud või treeninud. Mateen otsustas ise, mida rünnata, kuidas ja kust selle jaoks relvi saada.

ISIS on oma jüngritel soovitanud ise eraldi, ilma juhtnöörideta tegutseda, vaid enne rünnakut neile truudust vandudes.

Föderaalne juurdlusbüroo (FBI) teatas, et Mateen on olnud nende huviorbiidis.

"Föderaalne juurdlusbüroo sai esimest korda teadlikuks Mateenist 2013. aastal, kui ta väitis kolleegidele, et tal on sidemeid terroristidega," sõnas FBI eriagent Ronald Hopper.

Kuna Mateeni väited ei pidanud vett, lõpetati kahel korral uurimine. Aga isegi uurimise all olemine ei takistanud teda relvi ostmast vaid paar päeva enne rünnakut.

"See veresaun on meeldetuletuseks selle kohta, kui lihtne on inimestel saada endale relv, millega tulistada inimesi kas koolides, kirikutes, kinodes või ööklubides. Ja me peame otsustama, kas me tahame olla selline riik. Ja aktiivselt mitte midagi tegemine on samamoodi otsus," kommenteeris presiden Barack Obama.

"See võib juhtuda ükskõik kus maailmas, kindlasti ükskõik kus Ameerika Ühendriikides. Siin on relvad kättesaadavad ja see on täpselt see, mida ISIS kutsub üles inimesi tegema, see on n-ö sireenide laul. Nad otsivad selliseid võite, mille eest nad saaksid vastutuse võtta ja mida suurem ohvrite arv, seda parem," arvas FBI endine asedirektor Ron Hosko.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: