Küüditamisohver: isa liikmesuse tõttu kaitseliidus saadeti meid Siberisse ({{commentsTotal}})

Eestis on täna leinapäev, et meenutada 75 aasta möödumist 1941. aasta juuniküüditamisest, mil NSV Liidu julgeolekujõud küüditasid okupeeritud Eestist umbes 10 000 inimest ja 1949. aasta märtsis veel üle 20 000 inimese. Raplamaal Käru raudteejaamas peeti eile hilisõhtul kõnesid ja süüdati mälestusküünlad.

Praegu 84-aastane Käru elanik Enn Pärn oli küüditamisööl üheksa aastane. Tema ema, isa ja 2-aastane õde, elasid Kundas. Isa oli kaupluse juhataja, kuulus Isamaaliitu ja kaitseliitu, mis andis ka piisava põhjus, miks nende uksele koputati.

Pärna sõnul andisid küüditajad tema perele tund aega ning samal otsiti nende kodu läbi. "See jäi mulle meelde, et kaasa võeti Vabadussõja ajalugu, kaks köidet. Ja sealt viidi meid Kunda piirvalvekordonisse," meenutas Pärn.

Rong läks teele Rakvere raudteejaamast Tomski oblastisse Vasyugani, õde suri Pärnal juba esimesel aastal ning Siberi mulda jäi ka ema. Nõndanimetatud Näljakülas orvuks jäänud 40 eesti last saadeti lastekodusse. Enn Pärn jäi Siberisse viieks aastaks.

"1946. aastal käidi Eestist järgi ja toodi meid Eestisse tagasi. Need kellel olid siin sugulased, tädid, onud, kes võtsid kasvatada neid lastekodu lapsi. Riigil oli kallis meid ülal pidada," nentis Enn.

Pärn lisas, et kuigi paljud on suutnud andestada, ei suuda tema seda teha. "Terve lapsepõli ja elu rikuti sellega ära ning süüks oli, et isa oli Isamaaliidus ja kaitseliidus,"

Ööl vastu tänast süüdati mälestusküünlad kõikides Rapla maakonna raudteejaamades.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: