Pandipakendite reeglite muudatus läheb tootjatele kulukaks ({{commentsTotal}})

Eesti pandimärgiga alkohoolseid jooke võib järgmisest aastast müüa ainult Eestis, sest suurenenud on vägijookide sissevedu, mis toob taaraautomaatidesse miljoneid pandipakendeid, mille pealt ei ole ostmise hetkel tagatisraha makstud.

Probleemi juured peituvad alkoholitootjate sõnul alkoholiaktsiisi kõrges tasemes, sest madalama aktsiisiga riikidest saab pudeli odavamalt kätte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirikaubanduse lokkamise tõttu tuleb ära lõpetada olukord, kus alkoholitootjad võisid Eesti pandimärgist kasutada ka eksporttoodetel.

"Piirikaubanduse temaatika, mis on viimase viie-kuue kuuga saanud väga suure hoo sisse Valka-Ikla poole peal, on kasvanud niivõrd suureks ja näitab nii suurt kasvutrendi, et tänase loogikaga Eesti pandisüsteem pikalt ei püsi," selgitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Tavatarbija jaoks tähendab muudatus seda, et edaspidi ei saa enam taaraautomaatidesse tagastada Eestist pärit lahja alkoholi pakendeid, mis on ostetud välismaalt või taxfree tsoonidest. Tootjatel tuleb aga tulevaks aastaks sildid ja purkide kujundused ümber teha.

"Loomulikult on see tootjatele kulukas, kuna praeguseni me oleme müünud identseid pakendeid paljudele toodetele nii Eestis kui ka Lätis. Tänu uuele olukorrale, kus Eesti tarbijad käivad Lätis kaupa ostmas, me peame Läti turu jaoks tegema eraldi pakendid," kommenteeris Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kastein.

Tema sõnul läheb see maksma hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.

Teine küsimus on alkoholitootjate poolt vaadatuna see, et kui Eesti ja välisturgudele minevate jookide märgistus on erinev, siis võivad väiksemad sortimendid poodidest kaduda.

"Kui me tühje purke tellime, siis miinimumkogus, mida saame, on 300 000 ühikut. Väga paljude artiklite puhul on küsimärgiga see, kas me suudame aastas 300 000 ühikut antud ühte toodet müüa. See ongi probleem," rääkis A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Isemoodi küsimus on veel see, mis saab edasi Eesti pandimärgita, kuid Eestis toodetud ja tarbitud pudelite ja purkidega.

"Siin on nüüd uus olukord, kus need pakendid, mis Lätist tulevad, võivad jõuda vabalt loodusesse, kuna tarbijatel ei ole nende eest mingit panti saada," arvas Margus Kastein.

Pandipakendi süsteemi kokkukukkumist aitab muudatus vältida, kuid keskkonna seisukohalt on seega veel mitmeid vastuseta küsimusi.

Toimetaja: Merili Nael



Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: