Pandipakendite reeglite muudatus läheb tootjatele kulukaks ({{commentsTotal}})

Eesti pandimärgiga alkohoolseid jooke võib järgmisest aastast müüa ainult Eestis, sest suurenenud on vägijookide sissevedu, mis toob taaraautomaatidesse miljoneid pandipakendeid, mille pealt ei ole ostmise hetkel tagatisraha makstud.

Probleemi juured peituvad alkoholitootjate sõnul alkoholiaktsiisi kõrges tasemes, sest madalama aktsiisiga riikidest saab pudeli odavamalt kätte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirikaubanduse lokkamise tõttu tuleb ära lõpetada olukord, kus alkoholitootjad võisid Eesti pandimärgist kasutada ka eksporttoodetel.

"Piirikaubanduse temaatika, mis on viimase viie-kuue kuuga saanud väga suure hoo sisse Valka-Ikla poole peal, on kasvanud niivõrd suureks ja näitab nii suurt kasvutrendi, et tänase loogikaga Eesti pandisüsteem pikalt ei püsi," selgitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Tavatarbija jaoks tähendab muudatus seda, et edaspidi ei saa enam taaraautomaatidesse tagastada Eestist pärit lahja alkoholi pakendeid, mis on ostetud välismaalt või taxfree tsoonidest. Tootjatel tuleb aga tulevaks aastaks sildid ja purkide kujundused ümber teha.

"Loomulikult on see tootjatele kulukas, kuna praeguseni me oleme müünud identseid pakendeid paljudele toodetele nii Eestis kui ka Lätis. Tänu uuele olukorrale, kus Eesti tarbijad käivad Lätis kaupa ostmas, me peame Läti turu jaoks tegema eraldi pakendid," kommenteeris Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kastein.

Tema sõnul läheb see maksma hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.

Teine küsimus on alkoholitootjate poolt vaadatuna see, et kui Eesti ja välisturgudele minevate jookide märgistus on erinev, siis võivad väiksemad sortimendid poodidest kaduda.

"Kui me tühje purke tellime, siis miinimumkogus, mida saame, on 300 000 ühikut. Väga paljude artiklite puhul on küsimärgiga see, kas me suudame aastas 300 000 ühikut antud ühte toodet müüa. See ongi probleem," rääkis A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Isemoodi küsimus on veel see, mis saab edasi Eesti pandimärgita, kuid Eestis toodetud ja tarbitud pudelite ja purkidega.

"Siin on nüüd uus olukord, kus need pakendid, mis Lätist tulevad, võivad jõuda vabalt loodusesse, kuna tarbijatel ei ole nende eest mingit panti saada," arvas Margus Kastein.

Pandipakendi süsteemi kokkukukkumist aitab muudatus vältida, kuid keskkonna seisukohalt on seega veel mitmeid vastuseta küsimusi.

Toimetaja: Merili Nael



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: