ERR Washingtonis: Clinton ja Trump pakuvad veresaunade ennetamiseks selgelt erinevaid lahendusi ({{commentsTotal}})

USA-s pidasid kahe suure erakonna presidendikandidaadid, demokraat Hillary Clinton ja vabariiklane Donald Trump, julgeolekuteemalised kõned, kus pakkusid välja selgelt vastandlikud lahendused, kuidas vältida tulevikus Orlando veresauna tüüpi vägivalda.

Demokraadist presidendikandidaat Hillary Clinton keskendus oma kõnes kahele kesksele - esiteks sellele, et taolised tulirelvad, millega Orlando terrorist inimesi tappis, ei peaks üldse tänaval olema. Või vähemalt mitte käeulatuses neile, keda Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) on seostanud terrorismiga, vahendasid ERR-i teleuudised.

Kuid pikem lahendus oli tema silmis siiski võitluse viimine terroristide endi juurde, et hoida ära nende ideoloogia levitamine.

"Meie ja meie liitlased peame töötama käsikäes selle nimel, et lõhkuda need võrgustikud, kes liigutavad terroristide raha, nende propagandat, relvi ja võitlejaid üle terve maailma," märkis endine välisminister.

Vabariiklasest Donald Trump aga kordas oma kõnes sisuliselt võimatut nõudmist piirata sissepääs USA-sse kõigile maailma 1,6 miljardile moslemile, sest islamusk toob tema sõnul USA-sse väärtuste konflikti.

"Kui mind presidendiks valitakse, peatan ma immigratsiooni USA-sse nendest maailma piirkondadest, kus on tõestatud terrorismijuhtumid USA, Euroopa või meie liitlaste vastu ja seda nii kauaks, kuni me suudame lõplikult aru saada, kuidas seda ohtu vältida," selgitas miljardärist kandidaat.

Trump oli juba hommikul uudistekanalites kritiseerinud president Barack Obama reaktsiooni rünnakutele ja vihjas sellele, et Obamal on mingi salajane agenda, miks ta islamit ei taha kritiseerida. Sellest kui vandenõuteooriast kirjutanud ajaleht The Washington Post sai artikli tõttu keelu edaspidi Trumpi üritustel viibida.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: