Edward Lucas: selle suve seninägematud NATO õppused muudavad sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks ({{commentsTotal}})

Edward Lucas.
Edward Lucas. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Eestile, Lätile ja Leedule ning teistele "eesliiniriikidele" meeldib uus külm sõda kõige vähem, sest nad teavad võimaliku sõja hinda kõige paremini. Parim viis sõda ära hoida on aga panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. See lasub juulis peetaval NATO tippkohtumisel suur vastutus tagada, et Lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav, kirjutab ajakirjanik Edward Lucas oma arvamusartiklis.

NATO tippkohtumine Varssavis langeb tegevusrohkele ajale. 17. juunini kestab üle 31 000 sõduri osavõtul alliansi suurim õppus pärast külma sõda – Anaconda 16. Õppusel harjutatakse Poola kaitsmist ja see hõlmab tähelepanuväärseid sõjalisi harjutusi, nagu sillaehitus üle Visla jõe ja õhudessantvägede dessant.

Teoksil on ka palju muud. NATO-sse kuulumatute Soome ja Rootsi osalusel peetavast õppusest Baltops võtab osa 4500 sõdurit, 50 sõjalaeva, 60 lennukit ja allveelaev. Õppusel Saber Strike, kus harjutatakse muuhulgas varustuse liigutamist Norras asuvatest relvastuse laopaikadest Baltimaadesse, osaleb 13 NATO liikmesmaad. Dragoon Ride II raames toimetati (teistkordselt) umbes 400 sõjaväesõidukit Saksamaalt Eestisse. Leedus osaleb 5000 sõdurit iga-aastasel õppusel Raudhunt.

See pole kaugeltki kõigile muljet avaldanud. Venemaa on seisukohal, et Lääs tekitab relvamüügi ja NATO elushoidmise ettekäändel palju kära ei millestki.

Ka Briti kommentaator Peter Hitchens nimetas Anacondat "naeruväärseks õppuseks, milles me teeskleme, et me läheme sõtta Venemaa rünnaku korral sellele piirkonnale – mis on umbes sama tõenäoline kui marslaste invasioon. Tegelikult oleks meil neil päevil raske kaitsta Wighti saart, Varssavist või Riiast rääkimata. See rumalus tekitab selle sama probleemi, millega see teeskleb tegelevat – pinge ja hirm. Miks?"

Peter on minu vana sõber – me kajastasime 1989. aastal koos kommunismi kokkuvarisemist Tšehhoslovakkias. Tema väärarusaama NATO suurenenud kohalolekust idas jagavad paljud: miks, küsivad nad, suurendab Lääs pingeid Venemaaga? Esmalt laieneme me Venemaa piirideni. Seejärel korraldame neid provokatiivseid sõjamänge. Kahtlemata on praegu aeg astuda samm tagasi?

Sellised väited tulenevad tähelepanematusest. Vähesed mäletavad, et kui NATO võttis vastu idas asuvad uusliikmed, tegi ta kõik, mis võimalik, et Venemaale vastu tulla: luues seninägematul tasemel konsultatsiooniformaadid, sealhulgas NATO-Vene nõukogu. Veel enam, NATO ei paigutanud uutesse liikmesriikidesse mingeid vägesid ega korraldanud seal õppusi.

Me tahtsime koostööd, mitte vastasseisu. Olukorda muutis Venemaa ja mitte ainult sõdadega Gruusias 2008. aastal ja Ukrainas 2014. aastal, vaid agressiooniga NATO riikide vastu. Tõsiseim äratuskellahelin olid suuremahulised salatsevad ja ähvardavad õppused Zapad ja Ladoga 2009. aastal, mille käigus harjutati Baltimaade ründamist ja okupeerimist ning tuumarünnakut Varssavile.

Võime nimekirja lisada ka küberrünnaku Eestile 2007. aastal, korduvad õhupiiririkkumised, Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri sümboolse röövimise ja järjepidevad propagandarünnakud, õõnestustegevuse ja majandussõja kõigi ”eesliiniriikide” vastu.

Seetõttu pole üllatav, et Venemaa ohvrid on üha närvilisemad ja nende liitlased tunnevad vajadust sekkuda. Samas ei tee viimased seda entusiastlikult. Suurtele lääneriikidele ei meeldi mõelda suurematest kaitse-eelarvetest – rääkimata tuumarelvadest ja kolmandast maailmasõjast.

Eesliiniriikidele meeldib uus külm sõda veel vähem. Kui asi jõuab sõjani (mida ma üha rohkem kardan), on nende inim- ja materiaalsed kaotused proportsionaalselt kõige suuremad. Nemad teavad Euroopa riikidest kõige paremini, mida kujutab endast sõda.

Parim viis sõda ära hoida on panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. NATO tippkohtumisel lasub suur vastutus tagada, et lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav. Sel põhjusel muudavad selle suve seninägematud sõjaväeõppused sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks.

Edward Lucas on ajakirjanik ning raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning on Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresident.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: