Edward Lucas: selle suve seninägematud NATO õppused muudavad sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks ({{commentsTotal}})

Edward Lucas.
Edward Lucas. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Eestile, Lätile ja Leedule ning teistele "eesliiniriikidele" meeldib uus külm sõda kõige vähem, sest nad teavad võimaliku sõja hinda kõige paremini. Parim viis sõda ära hoida on aga panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. See lasub juulis peetaval NATO tippkohtumisel suur vastutus tagada, et Lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav, kirjutab ajakirjanik Edward Lucas oma arvamusartiklis.

NATO tippkohtumine Varssavis langeb tegevusrohkele ajale. 17. juunini kestab üle 31 000 sõduri osavõtul alliansi suurim õppus pärast külma sõda – Anaconda 16. Õppusel harjutatakse Poola kaitsmist ja see hõlmab tähelepanuväärseid sõjalisi harjutusi, nagu sillaehitus üle Visla jõe ja õhudessantvägede dessant.

Teoksil on ka palju muud. NATO-sse kuulumatute Soome ja Rootsi osalusel peetavast õppusest Baltops võtab osa 4500 sõdurit, 50 sõjalaeva, 60 lennukit ja allveelaev. Õppusel Saber Strike, kus harjutatakse muuhulgas varustuse liigutamist Norras asuvatest relvastuse laopaikadest Baltimaadesse, osaleb 13 NATO liikmesmaad. Dragoon Ride II raames toimetati (teistkordselt) umbes 400 sõjaväesõidukit Saksamaalt Eestisse. Leedus osaleb 5000 sõdurit iga-aastasel õppusel Raudhunt.

See pole kaugeltki kõigile muljet avaldanud. Venemaa on seisukohal, et Lääs tekitab relvamüügi ja NATO elushoidmise ettekäändel palju kära ei millestki.

Ka Briti kommentaator Peter Hitchens nimetas Anacondat "naeruväärseks õppuseks, milles me teeskleme, et me läheme sõtta Venemaa rünnaku korral sellele piirkonnale – mis on umbes sama tõenäoline kui marslaste invasioon. Tegelikult oleks meil neil päevil raske kaitsta Wighti saart, Varssavist või Riiast rääkimata. See rumalus tekitab selle sama probleemi, millega see teeskleb tegelevat – pinge ja hirm. Miks?"

Peter on minu vana sõber – me kajastasime 1989. aastal koos kommunismi kokkuvarisemist Tšehhoslovakkias. Tema väärarusaama NATO suurenenud kohalolekust idas jagavad paljud: miks, küsivad nad, suurendab Lääs pingeid Venemaaga? Esmalt laieneme me Venemaa piirideni. Seejärel korraldame neid provokatiivseid sõjamänge. Kahtlemata on praegu aeg astuda samm tagasi?

Sellised väited tulenevad tähelepanematusest. Vähesed mäletavad, et kui NATO võttis vastu idas asuvad uusliikmed, tegi ta kõik, mis võimalik, et Venemaale vastu tulla: luues seninägematul tasemel konsultatsiooniformaadid, sealhulgas NATO-Vene nõukogu. Veel enam, NATO ei paigutanud uutesse liikmesriikidesse mingeid vägesid ega korraldanud seal õppusi.

Me tahtsime koostööd, mitte vastasseisu. Olukorda muutis Venemaa ja mitte ainult sõdadega Gruusias 2008. aastal ja Ukrainas 2014. aastal, vaid agressiooniga NATO riikide vastu. Tõsiseim äratuskellahelin olid suuremahulised salatsevad ja ähvardavad õppused Zapad ja Ladoga 2009. aastal, mille käigus harjutati Baltimaade ründamist ja okupeerimist ning tuumarünnakut Varssavile.

Võime nimekirja lisada ka küberrünnaku Eestile 2007. aastal, korduvad õhupiiririkkumised, Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri sümboolse röövimise ja järjepidevad propagandarünnakud, õõnestustegevuse ja majandussõja kõigi ”eesliiniriikide” vastu.

Seetõttu pole üllatav, et Venemaa ohvrid on üha närvilisemad ja nende liitlased tunnevad vajadust sekkuda. Samas ei tee viimased seda entusiastlikult. Suurtele lääneriikidele ei meeldi mõelda suurematest kaitse-eelarvetest – rääkimata tuumarelvadest ja kolmandast maailmasõjast.

Eesliiniriikidele meeldib uus külm sõda veel vähem. Kui asi jõuab sõjani (mida ma üha rohkem kardan), on nende inim- ja materiaalsed kaotused proportsionaalselt kõige suuremad. Nemad teavad Euroopa riikidest kõige paremini, mida kujutab endast sõda.

Parim viis sõda ära hoida on panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. NATO tippkohtumisel lasub suur vastutus tagada, et lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav. Sel põhjusel muudavad selle suve seninägematud sõjaväeõppused sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks.

Edward Lucas on ajakirjanik ning raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning on Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresident.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema