Uuring: kolmandik Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha ({{commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: AP/Scanpix

Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39% Eesti elanikest. Lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50-200 eurot kuus, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringust.

Kui 34% Eesti elanikest sooviksid lisateenistust tulevikus proovida, siis 17% ei ole sellest huvitunud. Kõige sagedamini pakutakse lisaraha teenimiseks erinevaid teenuseid või tegutsetakse vabakutselisena intellektuaalse- või loometegevuse valdkonnas (13%).

Samuti on populaarne majapidamisteenuste osutamine, näiteks remonditööd või laste hoidmine, mida nimetas oma lisatööna 8% elanikest. Veel pakutakse konsultatsioone (6%), müüakse enda valmistatud käsitööd ja kunstiesemeid (5%) või toidukaupu (3%) ning üüritakse välja kinnisvara (4%).

Üsna ettearvatavalt on lisateenistuse otsimise peamiseks ajendiks sissetuleku suurendamine (75%), paljudele on aga oluline, et see pakub suuremat paindlikkust tööaja ja -koha valikul (44%) ning kolmandik hindab eneseteostuse võimalust, mida lisatöö pakub.

Vaadeldes lisarahateenijaid sissetuleku ja vanuse järgi selgub, et kõrgema sissetulekurühma esindajad pakuvad sagedamini teenuseid ja konsultatsioone ning üürivad välja kinnisvara. Madalaima sissetulekuga elanikud pakuvad sagedamini majapidamisteenuseid.

Lisarahana teenitav sissetulek jäi 70% vastajatest 200 euro piiresse. Seejuures 3% elanikest oli lisateenistuseks enam kui 800 eurot. 37% lisatöö tegijatest kulutab sellele nädalas alla 5 tunni, 30% panustab 5-10 tundi ja üle 10 tunni 21% elanikest. Lisatööd tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Selleks, et igapäevatöö kõrvalt lisatöid ette võtta, peaks sissetulek 11% elanike arvates suurenema vähemalt 100 euro võrra kuus, 150 eurot motiveeriks lisaraha teenimisega alustama 28% elanikest, 200 eurot sobiks lisateenistusena 22% ja vähemalt 300 eurot sooviks teenida 22%. 400 eurot näeks piisava kuise lisasissetulekuna 11% elanikest, kes hetkel palgatöö kõrval rahateenimisega ei tegele.

Ka ootuste osas jäävad naised meestele alla, olles sagedamini nõus väiksemate lisateenistusest saadavate summadega, samuti lepiks vähemaga 18-25-aastased noored. Kõige suuremat tulu lisateenistusest ootavad inimesed vanuses 45-54 eluaastat – lisasissetulek alla 150 euro kuus motiveeriks vaid väheseid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: