Uuring: suur osa eurooplastest ei pea Venemaad eriti ohtlikuks ({{commentsTotal}})

9. mai paraad Moskvas Punasel väljakul.
9. mai paraad Moskvas Punasel väljakul. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

USA mõttekoja Pew värske uuringu kohaselt peab suurem osa eurooplastest Venemaad väikeseks ohuks võrreldes näiteks ISIS-e, migratsioonikriisi või mitme muu teemaga.

Pew intervjueeris aprillis ja mais kokku 11 494 inimest, kes olid pärit Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Itaaliast, Hollandist, Poolast, Hispaaniast, Rootsist, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, vahendas EUobserver.

Eelpool mainitud 10 Euroopa riigis elab 80% EL-i elanikkonnast ning ja Euroopa Liidu SKT-st annavad need riigid 82 protsenti.

Arvamusküsitlusest selgub, et Euroopas peab umbes seitse inimest kümnest kõige suuremaks ohuks äärmusrühmitust ISIS.

Rohkem kui pool eurooplastest nimetas kliimasoojenemist, majanduslikku ebastabiilsust ja küberrünnakuid "äärmiselt" ohtlikeks. Natuke vähem kui pool vastanutest nimetas ka põgenike saabumist Iraagist ja Süüriast "peamiseks" väljakutseks.

"Pinged Venemaaga" paigutas samasse kategooriasse vaid kolmandik Euroopa Liidu kodanikest.

Venemaa küsimuses on EL-i juhtide ja elanikkonna seisukohad küllaltki erinevad

Väljaande hinnangul näitavad uuringu tulemused, et EL elanikkonna ja juhtide seisukohtade vahel on suuri erinevusi.

Euroopa Liit kavatseb pikendada Venemaa vastu Ukraina kriisi tõttu kehtestatud majandussanktsioone veel poole aasta võrra. Samuti tahab NATO saata juba septembris Poola ja Balti riikidesse 4000 sõdurit Moskva heidutamiseks.

Samas oli Poola küsitletud riikidest ainus, kus enamus (71%) vastanutest nimetas Venemaast tulenevat ohtu "peamiseks" probleemiks. Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Suurbritannias oli sellisel arvamusel olevaid inimesi vähem kui 35 protsenti. Ungaris oli nende osakaal aga lausa 23 protsenti.

Eurooplaste seas pole ka ühist seisukohta, kas Moskva suheldes tuleks võtta karm hoiak või mitte.

Näiteks 90% kreeklasest pidas häid majandussidemeid olulisemaks kui vaidlemist välispoliitikat puudutavate küsimuste üle. 67% ungarlastest, 58% kreeklastest ja 54% itaallastest olid kreeklastega samal arvamusel.

Kõige rohkem oli vastupidisel seisukohal olevaid inimesi Rootsis (71%). 45% rootslastest arvas, et Rootsi peaks liituma NATO-ga, liitumise vastu oli 44%.

Pew täheldas riikidevahelisi lahknevusi ka muudes küsimustes

Prantsusmaal ja Hispaanias pidas ISIS-t "suureks" ohuks 90% vastanutest, Rootsis arvas nii aga 69%. 80% kreeklastest ja hispaanlastest paigutas samasse kategooriasse ka kliimamuutuse, kuid kivisöele toetuvas Poolas jagas seda arvamust vaid 54% inimestest.

Suure tööpuudusega riikides nagu Kreeka ja Hispaania kartis rohkem kui 80% vastanutest väga majanduslikku ebastabiilsust.

Kreekas (69%) ja Itaalias (65%) ehk riikides, mis puutuvad kõige vahetumalt kokku migratsioonikriisiga, nimetati ka põgenikke suureks probleemiks. Selles küsimuses oli hirm kõrge ka Ungaris (69%) ja Poolas (73%), kuid Saksamaal (31%) ja Rootsis (24%) ehk riikides, mis on võtnud vastu kõige rohkem varjupaigataotlejaid, kardeti põgenikke kõige vähem.

Armastus Euroopa Liidu vastu on vähenenud

Järgmisel nädalal toimuva Briti referendumi eel nentis Pew, et Euroopa Liidust arvab hästi 51 protsenti selle elanikest.

Kuid sellist seisukohta jagas Suurbritannias vaid 44%, Kreekas 27% ja Prantsusmaal 38% vastanutest. Kõige rohkem langes EL-i populaarsus aasta jooksul Prantsusmaal ja Hispaanias.

Enamus kreeklastest, rootslastest, itaallastest ja hispaanlastest leidis, et Euroopa Liit pole migratsioonikriisiga hakkama saanud. EL-i majanduspoliitikasse suhtuti väga kriitiliselt aga Hollandis, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias.

Prantsusmaa ja USA tõmbuvad maailmapoliitikast tagasi

Kui sakslased leiavad, et nende riik on viimasel ajal oma rolli maailmas suurendanud ning et välispoliitikas suurema mõju avaldamiseks võib EL-i ja NATO liitlastega sõlmida ka mingil määral oma huvidega vastuolus olevaid kompromisse, siis paljud prantslased tunnistavad, et nende kodumaa on tähtsuse maailmaareenil minetanud ning peaks praegu tegelema eelkõige oma sisemiste probleemidega.

Samas "oma riigi mured eelkõige" suhtumise levik pole viimastel aastatel Euroopas eriti muutunud, siis USA-s arvab praegu 57% inimestest, et Washington peaks tegelema kodumaiste muredega ning jätma liitlased omapead oma probleeme lahendama. Võrreldes 2010. aastaga on sellist arvamust omavate inimeste arv 11 protsendipunkti võrra kasvanud.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: