Palling: kiirustamisest ei saa energiamajanduse seaduse puhul juttu olla ({{commentsTotal}})

Kalle Palling
Kalle Palling Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Energiamajanduse seaduse eelnõu juhtivmenetleja riigikogus Kalle Palling (RE) ütles, et kiirustamisest ei saa menetlemise puhul juttu olla ning tarbijaid koormava lisa tahtsid eelnõusse sisse panna sotsid.

"Kiirustamisest ei saa juttu olla ning asja vastu sisulist huvi ei ole kiirustamist etteheitjad (Palling peab silmas sotse - toim.) kordagi üles näidanud," ütles Palling ERR-i uudisteportaalile.

"Riigikogu menetluse tulemusena leitud kompromiss tähendab direktiivi ülevõtmist tarbijale vähim koormaval viisil. Üle võtmise edasisel viivitamisel ohustab Eestit trahv, mis võib küündida miljonitesse eurodesse. 06.06.2016 teavitati Eesti Alalisest Esindusest Euroopa Liidu juures, et Komisjon planeerib 16.06 rikkumispaketis Eesti andmist Euroopa Liidu kohtusse, kuna direktiiv pole üle võetud. Kuna direktiiv 2012/27/EL on ENMAKSita praktiliselt täielikult üle võtmata, võib potentsiaalses kohtuasjas trahv küündida ca 10 000 euroni päevas, st 3,6 miljonit eurot aastas. Kui me oleks menetlenud eelnõud ajal, mil oli selle menetlemiseks "õige aeg" (aastal 2014 hiljemalt), siis ei peaks me "kiirustama", et miljonitesse ulatuvat trahvi vältida," kommenteeris Palling.

Palling rääkis, et eelnõu esitati riigikogule käesoleva aasta 11. jaanuaril ja esimene lugemine toimus 17. märtsil. "Majanduskomisjon on alates algatamisest eelnõud käsitlenud seitsmel istungil, lisaks on eelnõud arutatud eelnõu menetlemist ettevalmistavas töögrupis seitsmel korral. /.../ Kutse töörühmades osalemiseks on alati edastatud kõikidele komisjoni liikmetele. Samuti on edastatud komisjoni liikmetele teadmiseks kõik töömaterjalid, millest on näha tekkinud küsimusi ja arutelu käiku. Seega ei saa mitte ühelegi majanduskomisjoni liikmele tulla üllatusena lahendus, milleni me oleme pika töö tulemusena jõudnud," sõnas Palling.

"Ka see, et meil on eelnõu teine ja kolmas lugemine riigikogu kevadise istungjärgu viimasel töönädalal on tingitud sellest, et soovisime lahendust, mis oleks tulevikus tarbijaile kõige vähem koorvamam," lisas ta.

Palling rääkis, et tarbijaid enim koormava alternatiivi ehk energiasäästufondi laekunud raha kasutamiseks tegi sotside fraktsioon alljärgneva ettepaneku.

"Eelnõu § 21 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) rakendada abinõusid energiasäästu saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks energia lõpptarbija juures, eelistades toimetulekuraskustes kodumajapidamisi;“

Selgitus: Energiamajanduse korralduse seadust muudetakse selliselt, et energiasäästu saavutamisel ja energiatõhususe parandamisel keskendutakse lõpptarbija juures eelkõige toimetulekuraskustes kodumajapidamiste abistamisele. Kui kohustatud isik otsustab energiatõhususkohustuse täitmiseks rakendada abinõusid lõpptarbijate juures, siis peab ta tagama, et eelistatud on toimetulekuraskustes kodumajapidamised. Muudatuste eesmärk on tagada meetmete rakendamine just nendes majapidamistes, kus oleks see kõige vajalikum ja tõhusam. Tagades, et toimetulekuraskustes majapidamistes on suurem energiasääst, parandame nendes majapidamistes majanduslikku olukorda. Energiasääst tähendaks nendes majapidamistes ka vastavalt väiksemaid kodukulusid."

"See oli nende ainus põhimõtteline seisukoht. Kuna energiasäästufondi loomine kui tarbijaid enim koormav alternatiiv jäi eelnõust välja, siis langes välja ka SDE fraktsiooni ettepanek. Ilmselt seetõttu on tingitud ka nende vastuseis. Energiasäästufondi loomine oleks toonud kaasa hinnatõusu, mis ulatunuks enam kui 20%-liseks mõnes piirkonnas," selgitas Palling.

"Isiklikult pean jaburaks kui hakkame energiapoliitikaga sotsiaaltoetusi asendama. toimetulekuraskuste jaoks on toimetulekutoetused ja teised meetmed, mitte energiasäästufond," arvas Palling.

Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sisuks on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine ehk kõikide nimetatud direktiivi artiklite sätete ülevõtmine. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne.

Suurettevõtjatele kehtestataks nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Seadus kohustaks energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: