Sadama uurimiskomisjon teeb ettepaneku luua riigifirmade nõukogude mehitamiseks nimetamiskomitee ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
12 pilti
Autor: Siim Lõvi /ERR
{{1465898684000 | amCalendar}}

Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon teeb lõpparuandes muu hulgas ettepaneku töötada välja läbipaistev riigi äriühingute nõukogu liikmete valiku menetlus ning luua nõukogude mehitamiseks nimetamiskomitee.

Uurimiskomisjon toob välja, et korruptsiooni tekkeks soodsa pinnase loomisele Tallinna Sadamas aitas kaasa juhtimise koondumine kitsa ringi inimeste kätte ning nõukogu liikmete nimetamine poliitiliste kokkulepete alusel. [Tutvu raporti täistekstiga]

Valitsusele ja riigikogule teeb komisjon ettepaneku:

- töötada välja läbipaistev ja selge riigi äriühingute nõukogu liikmete valiku menetlus, mis põhineb isikul nõukogu tööks vajalike oskuste, teadmiste ja kogemuste hindamisel;

- moodustada riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude liikmete valimiseks nimetamiskomitee;

- kehtestada nõue, mille kohaselt valitakse riigi äriühingute juhatuse liikmed välja ametialaste kriteeriumide alusel avaliku konkursi käigus;

- kehtestada reegel, mille kohaselt ei või isik olla riigi sama äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks järjest üle kümne aasta.

Uurimiskomisjon soovitab rahandusministeeriumil koostöös riigi osalusi valitsevate üksustega töötada välja juhendmaterjal riigi äriühingute juhtimise kohta.

Järeldustena märgib komisjon, et:

- Tallinna Sadama nõukogu puhul jäi vajaka pädevusest ning tööle pühendumusest. Enamasti ministrid välja pakutud nõukogu liikme kandidaatide nimetamisega nõustusid, seda ka siis, kui kandidaat ei vastanud täielikult ministri ootustele. Kandidaadiga nõustuti poliitilistel põhjustel, ministripoolne nimetamine oli enamasti formaalne toiming;

- Tallinna Sadama nõukogu liikmeks valitud isikute puhul esines muu hulgas huvide konflikte, mida tuleb nõukogu liikmete puhul vältida;

- Tallinna Sadama puhul olid ainuaktsionäri esindanud ministri võimalused nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks poliitilistel põhjustel äärmiselt piiratud. Juhul kui nõukogu liige oli omaniku ootusi eiranud, ent tema nõukogust tagasikutsumiseks ei leitud poliitilist kokkulepet, pidi minister tekkinud olukorraga leppima. Seega kujunesid omaniku ja äriühingu huvidest olulisemateks erakondadevahelised suhted ja kokkulepped, mille eest oldi valmis riigi ja äriühingu huvide arvelt lõivu maksma;

- korruptsioonikahtlustuse alla sattunud Tallinna Sadama endised juhatuse liikmed püsisid ametis üle kümne aasta, korruptsioonikahtlustuse ilmnemiseta oleks neil olnud volitus jätkata juhatuses veel aastaid. Kahel korral sooviti juhatuse liikmeid välja vahetada, kuid see ei õnnestunud. Juhatuse liikmete väljavahetamist soovis ka ainuaktsionäri esindanud minister;

- uurimiskomisjonile väideti muu hulgas, et juhatuse liikmete ametis püsimise oli tinginud Reformierakonna toetus, ka juhatuse liige Allan Kiil kuulus sellesse erakonda;

- samas koosseisus kaheliikmelise juhatuse ametisolek üle kümne aasta ei ole organisatsiooni juhtimise seisukohalt õigustatud, sest sellega kaasneb paratamatult seisak, organisatsioonid vajavad aeg-ajalt juhtimise värskendamist ja sellega kaasnevat arengut. Pealegi kätkeb pika aja jooksul kitsa ringi inimeste kätte koondunud juhtimine endast ohtu, et ühel hetkel käsitatakse juhte asendamatutena, mis annab neile erilise võimu ja kontrollimatuse tunde, luues sellega korruptsiooni tekkeks soodsa pinnase;

- kuigi siseauditiüksus oli juhtinud mitmel korral nõukogu ja auditikomitee tähelepanu reeglite rikkumistele, ei võtnud nõukogu neid etteheiteid tõsiselt;

- korruptsiooni ennetamisega hakati peaasjalikult tegelema pärast seda, kui minister oli korruptsioonivastase seaduse alusel teinud ainuaktsionäri vastava otsuse, omaalgatuslikult nõukogu korruptsiooni ennetamisele olulist tähelepanu ei pööranud;

- juhatuse tegevus jäi suuresti nõukogu järelevalve alt välja, kuna spetsiaalselt juhatuse tegevuse kontrollimiseks ei olnud nõukogu siseaudiitoritele ülesannet andnud, samuti ei olnud selleks tellitud kontrolli äriühinguvälistelt audiitoritelt.

Vaata pressikonverentsi

Riigikogu moodustas uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks riigile kuuluvas AS-is Tallinna Sadam pärast juhatuse liikmetele Ain Kaljurannale ja Allan Kiilile korruptsioonikahtlustuste esitamist. Uurimiskomisjoni eesmärgiks oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Komisjon pidas 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused.

Komisjoni liikmed on esimees Artur Talvik, aseesimees Andres Anvelt, Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.