Luik: NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida ({{commentsTotal}})

Jüri Luik
Jüri Luik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Varssavi tippkohtumine on NATO jaoks ajalooline pööre tagasi oma põhiväärtuste juurde ning oma vägede Vene piiri juurde panekuga annab organisatsioon selge sõnumi, et siia ei tohi ronida ning kaitse algab kohe piirist, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik.

Balti riigid ootavad juulis toimuvalt NATO Varssavi tippkohtumiselt sõnumit, et Baltimaade kaitsesse panustatakse senisest tugevamalt ja et siia tulevad ka liitlaste väeüksused.

Jüri Luik rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et tugev sõnum tuleb kohtumiselt kindlasti - tugevamat sõnumit kui et väed tuuakse Balti riikidesse ei olegi võimalik anda.

"Usun, et Varssavi tippkohtumist tuleb vaadata kui täiesti ajaloolist pööret, kus NATO, mis muutus üha poliitilisemaks organisatsiooniks, üha rohkem OECD-taoliseks aruteluorganisatsiooniks, on täna selgelt läinud tagasi oma põhiväärtuste juurde, on väga selgelt pannud välja väed lähedale Vene piirile, andes edasi mitu olulist sõnumit: esiteks, et siia ei tasu ronida, teine väga oluline sõnum on, et kaitse algab kohe piirist," märkis ta.

Balti riike on Luige sõnul mitmesuguste strateegiliste relvadega lihtne ülejäänud NATO territooriumist eristada. Venemaa võib oma arenenud õhutõrjesüsteeme kasutades raskendada või isegi läbi lõigata võimaluse tuua siia täiendavaid NATO üksusi. Seega on ka puhtalt sõjalises mõttes oluline, et väeüksused oleks siinsamas kohapeal.

"Varssavi tippkohtumine annab venelastele selge sõnumi nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes, et NATO võtab oma kohustusi ülitõsiselt ja igasuguste katsetuste ja seikluste proovimine on ette määratud totaalsele läbikukkumistele ning on venelaste jaoks seotud ülisuurte riskidega," tõi kaitseuuringute keskuse juht välja.

Viimasel ajal tõstatunud Balti raketikilbi plaani ei pea Luik praegu aktuaalseks. "Selliste moodsate kilpide ülesehitamine on ülimalt spetsiifiline, tehniliselt väga keeruline, kallis ja tavaliselt suunatud ühe konkreetse ohu vastu," selgitas ta.

Brittide EList lahkumine oleks dramaatiline sündmus kogu Euroopa ajaloos

Suurbritannia Euroopa Liidu referendumi teemat kommenteerides märkis Luik, et kui arvamused jagunevad üsna võrdselt pooleks, võidavad tihti referendumitel konservatiivid, kes arvavad, et asju ei peaks muutma. Otsust Euroopa Liidust lahkuda ei saa aga kindlasti välistada.

"Kui Suurbritannia peaks nii otsustama, on tegu dramaatilise sündmusega Euroopa Liidu ajaloos ja Euroopa ajaloos laiemalt. Olen täiesti kindel, et hetkest, kui briti rahvas teeb selle otsuse, hakkab tööle Euroopa masinavärk, mis püüab selle otsuse tagajärgi pehmendada," sõnas Luik.

Ta lisas, et referendum võib paratamatult ka teistes, eriti rikkamates ELi liikmesriikides tuua kaasa mõtteid, et nemadki tahaksid soodsamat lepet või erikohtlemist ning ka teised rahvad võivad küsida, miks nemad oma referendumit ei võiks teha. Seega võib see samm-sammult hargnedes viia kriitiliste tagajärgedeni.

Luik märkis, et paljude suurte Euroopa teemade puhul ei ole Brittidel ka praegu midagi karta: neil on võimalus rahulikult piire sulgeda, sest nad ei ole Schengeni liikmed, nad saavad määrata oma immigratsioonipoliitikat, neil on oma raha. Seega pole paljud teemad Briti sisepoliitikas seotud üle-euroopalise debatiga.

"Parim näide on immigratsiooniteema. Kui meie räägime immigratsioonist, räägime eelkõige Süüria sõjapõgenikest. Suurbritannia poliitikas tähendab immigratsioon eelkõige meid - kesk- ja idaeurooplasi, kes lähevad sinna, võtavad paljude kriitikute arvates ära töö Suurbritannia kodanikelt, võtavad sotsiaalseid hüvitisi põhjendamatult, nagu paljud arvavad," lausus ta.

Kaitseuuringute keskuse direktor tõi huvitava nüansina välja, et 2018. aasta algupoolel on Eesti ELi eesistujamaa ning kui Suurbritannia otsustab EList lahkuda, on võimalik, et just Eesti peab nendega lahkumisläbirääkimisi alustama.

Kuigi ametlikult peaks läbirääkimised kestma kaks aastat, siis tegelikkuses võivad need protsessid kesta kümme aastat või rohkemgi.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: