Luik: NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida ({{commentsTotal}})

Jüri Luik Autor: Postimees/Scanpix

Varssavi tippkohtumine on NATO jaoks ajalooline pööre tagasi oma põhiväärtuste juurde ning oma vägede Vene piiri juurde panekuga annab organisatsioon selge sõnumi, et siia ei tohi ronida ning kaitse algab kohe piirist, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik.

Balti riigid ootavad juulis toimuvalt NATO Varssavi tippkohtumiselt sõnumit, et Baltimaade kaitsesse panustatakse senisest tugevamalt ja et siia tulevad ka liitlaste väeüksused.

Jüri Luik rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et tugev sõnum tuleb kohtumiselt kindlasti - tugevamat sõnumit kui et väed tuuakse Balti riikidesse ei olegi võimalik anda.

"Usun, et Varssavi tippkohtumist tuleb vaadata kui täiesti ajaloolist pööret, kus NATO, mis muutus üha poliitilisemaks organisatsiooniks, üha rohkem OECD-taoliseks aruteluorganisatsiooniks, on täna selgelt läinud tagasi oma põhiväärtuste juurde, on väga selgelt pannud välja väed lähedale Vene piirile, andes edasi mitu olulist sõnumit: esiteks, et siia ei tasu ronida, teine väga oluline sõnum on, et kaitse algab kohe piirist," märkis ta.

Balti riike on Luige sõnul mitmesuguste strateegiliste relvadega lihtne ülejäänud NATO territooriumist eristada. Venemaa võib oma arenenud õhutõrjesüsteeme kasutades raskendada või isegi läbi lõigata võimaluse tuua siia täiendavaid NATO üksusi. Seega on ka puhtalt sõjalises mõttes oluline, et väeüksused oleks siinsamas kohapeal.

"Varssavi tippkohtumine annab venelastele selge sõnumi nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes, et NATO võtab oma kohustusi ülitõsiselt ja igasuguste katsetuste ja seikluste proovimine on ette määratud totaalsele läbikukkumistele ning on venelaste jaoks seotud ülisuurte riskidega," tõi kaitseuuringute keskuse juht välja.

Viimasel ajal tõstatunud Balti raketikilbi plaani ei pea Luik praegu aktuaalseks. "Selliste moodsate kilpide ülesehitamine on ülimalt spetsiifiline, tehniliselt väga keeruline, kallis ja tavaliselt suunatud ühe konkreetse ohu vastu," selgitas ta.

Brittide EList lahkumine oleks dramaatiline sündmus kogu Euroopa ajaloos

Suurbritannia Euroopa Liidu referendumi teemat kommenteerides märkis Luik, et kui arvamused jagunevad üsna võrdselt pooleks, võidavad tihti referendumitel konservatiivid, kes arvavad, et asju ei peaks muutma. Otsust Euroopa Liidust lahkuda ei saa aga kindlasti välistada.

"Kui Suurbritannia peaks nii otsustama, on tegu dramaatilise sündmusega Euroopa Liidu ajaloos ja Euroopa ajaloos laiemalt. Olen täiesti kindel, et hetkest, kui briti rahvas teeb selle otsuse, hakkab tööle Euroopa masinavärk, mis püüab selle otsuse tagajärgi pehmendada," sõnas Luik.

Ta lisas, et referendum võib paratamatult ka teistes, eriti rikkamates ELi liikmesriikides tuua kaasa mõtteid, et nemadki tahaksid soodsamat lepet või erikohtlemist ning ka teised rahvad võivad küsida, miks nemad oma referendumit ei võiks teha. Seega võib see samm-sammult hargnedes viia kriitiliste tagajärgedeni.

Luik märkis, et paljude suurte Euroopa teemade puhul ei ole Brittidel ka praegu midagi karta: neil on võimalus rahulikult piire sulgeda, sest nad ei ole Schengeni liikmed, nad saavad määrata oma immigratsioonipoliitikat, neil on oma raha. Seega pole paljud teemad Briti sisepoliitikas seotud üle-euroopalise debatiga.

"Parim näide on immigratsiooniteema. Kui meie räägime immigratsioonist, räägime eelkõige Süüria sõjapõgenikest. Suurbritannia poliitikas tähendab immigratsioon eelkõige meid - kesk- ja idaeurooplasi, kes lähevad sinna, võtavad paljude kriitikute arvates ära töö Suurbritannia kodanikelt, võtavad sotsiaalseid hüvitisi põhjendamatult, nagu paljud arvavad," lausus ta.

Kaitseuuringute keskuse direktor tõi huvitava nüansina välja, et 2018. aasta algupoolel on Eesti ELi eesistujamaa ning kui Suurbritannia otsustab EList lahkuda, on võimalik, et just Eesti peab nendega lahkumisläbirääkimisi alustama.

Kuigi ametlikult peaks läbirääkimised kestma kaks aastat, siis tegelikkuses võivad need protsessid kesta kümme aastat või rohkemgi.

Toimetaja: Karin Koppel



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.