Politoloog: Reformierakond venitab presidendikandidaadiga, sest tahab välja uurida konkurentide eesmärgid ({{commentsTotal}})

Reformierakond pidas pühapäeval üldkogu. Pildil Urmas Kruuse, Hanno Pevkur ja Marina Kaljurand.
Reformierakond pidas pühapäeval üldkogu. Pildil Urmas Kruuse, Hanno Pevkur ja Marina Kaljurand. Autor/allikas: Reformierakond.

Politoloog Rein Toomla leiab, et Reformierakonna presidendikandidaadiga venitamise eesmärk on lõpuks kindla peale välja minna. Selleks tuleb tema sõnul teada konkurentide eesmärke. Vello Pettai hinnangul on Reformierakonnal Marina Kaljuranna ja Siim Kallase vahel lihtsalt raske valida.

Pettai sõnul näitab Reformierakonna venitamine põhiliselt seda, et kahe tugeva kandidaadi vahel on väga raske valida. Lisaks on veel aspekt, et valmisvoorusid tuleb mitu.

"Ma ei imestaks, kui erakond ei üritaks oma erinevaid kandidaate kuidagi ära kasutada erinevatel hetkedel. Samas avalike suhete seisukohalt on keeruline teatada kord ühes voorus, et just see kandidaat on kõige parem ning seejärel teises voorus, et hoopis see kandidaat on nüüd nr 1," ütles Pettai.

Rein Toomla hinnangul tahab Reformierakond minna kindla peale välja. "Selleks tuleb teada, kui kindlad on ennekõike SDE ja IRL oma presidendikandidaatides. Hea oleks teada ka Keskerakonna käike," sõnas Toomla.

"Kui valitsuspartnerid on väga kindlad ja opositsioon kavatseb omi toetada, siis presidenti riigikogus ära ei valita. Siis on Reformierakonnal võib olla mõistlik oma kandidaati riigikogu valimistel üldse mitte välja tuua ja teha panus valimiskogule. Kuid sellega pole tõepoolest kiiret," lisas Toomla veel.

Pettai märkis samuti, et puht poliittehnoloogiliselt ei ole vaja oma valikut teha kuigi palju enne augustikuud. "Sest rahvakampaaniat see kandidaat ei pea tegema. Ta peab vaid kindel olema, et vajalikul hetkel tuleb fraktsioon vähemalt 21 allkirjaga tema taha," lausus ta.

Pettai ennustas, et Reformierakonnas ei tohiks väga suurt lõhet tekkida, kui üks või teine peakandidaatidest peaks võitma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: