EL-i esindaja Türgis astus tagasi, Ankara ei kavatse endiselt terroriseadust muuta ({{commentsTotal}})

Hansjörg Haber 2015. aasta detsembris Türgis Süüria põgenike koolituskeskuses. Autor: AFP/Scanpix
{{1465901784000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu esindaja Türgis Hansjörg Haber astus täna ametist tagasi. Kuu aega tagasi kutsuti sama EL-i diplomaat Türgi välisministeeriumisse selgitama oma kriitilist avaldust Ankara aadressil.

Tagasiastumine leiab aset ajal, kui Euroopa Liidu ja Türgi suhted on seoses viisarežiimi leevendamise pidurdumisega üha pingelisemaks muutunud. Viisavabadust peab Ankara aga Brüsseliga sõlmitud migratsioonileppe püsimise eelduseks. Samuti tekitavad osapoolte vahel erimeelsusi inimõiguste olukord Türgis, vahendas Reuters.

"Me kinnitame Haberi tagasiastumist. Me ei saa hetkel kommenteerida tagasiastumise põhjust," ütles Euroopa Liidu Ankara delegatsiooni ametnik.

Türgi välisministeerium kutsus Haberi maikuus välja pärast seda, kui diplomaat oli avalikult kritiseerinud Ankarat migratsioonileppe ebapiisava täitmise eest.

Türgi minister: saadik näitas üles lugupidamatust

Türgi Euroopa Liidu asjade minister Omer Celik kommenteeris täna, et EL-i saadik rikkus diplomaatia alusreegleid, sest näitas üles lugupidamatust Türgi ja riigi presidendi vastu.

"On kaks reeglit, mida iga diplomaat peaks teadma. Esimene on suhtuda lugupidavalt asukohariigi väärtushinnangutesse ja teiseks suhtuda lugupidavalt selle riigi presidenti. Saadik rikkus neid põhilisi reegleid," märkis Celik.

Viisarežiimi leevendamine on seotud migratsioonileppega

Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.

Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.

Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.

Peaminister Yildirim: terrorismivastast seadust me ei muuda

Türgi peaminister Binali Yildirim kordas täna valitsusepartei AK saadikutele kõne pidades seisukohta, et terrorismivastast seadust Euroopa Liidu nõudmisel muutma ei hakata.

Ankara on valitsusjuhi sõnul sellisel seisukohal ka siis, kui see tähendab viisakõneluste läbikukkumist.

Samuti rõhutas Yildirim, et kuigi Türgi toetab USA juhtidu koalitsiooni tegevust, ei luba ta koostööd terrorirorganisatsioonidega ja seda ka siis, kui viimased tegutsevad äärmusrühmituse ISIS vastu.

Sellega andis peaminister taas kord teada, et USA ja lääneliitlased teevad Süürias koostööd kurdide omakaitseüksustega.

ISIS-e vastu võitlev opositsioonivägi Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) koosneb suuresti kurdide omakaitse YPG ja YPJ võitlejatest. USA on avalikult tunnistanud, et nende relvajõud teevad koostööd YPG-ga.

Türgi võimud süüdistavad aga YPG-d seotuses Kurdistani Töölisparteiga (PKK), mida nii Türgi kui ka Euroopa Liit ja USA käsitlevad terroriorganisatsioonina. Ankara on ka varem Washingtoni korduvalt hoiatanud, et USA peab tegema valiku Türgi ja kurdide vahel.

Toimetaja: Laur Viirand



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.