Fotod: Eestisse saabusid USA raketisüsteemid ({{commentsTotal}})

{{1465903333000 | amCalendar}}

Täna hommikul jõudsid esimest korda Eestisse, Tallinna lennuväljale Ameerika Ühendriikide kaks raketipatareid M142 HIMARS, et osaleda õppusel Saber Strike Tapal ja keskpolügoonil.

Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi staabiohvitseri major Patrick Vardaro sõnul on raketisüsteemi õppusele toomise eesmärk tõsta liitlaste koostöövõimet ning õpetada eestlasi sellise relvaga lahinguväljal arvestama.

"Raketikompleksid osalevad keskpolügoonil lahinglaskmistel, peamiselt keskendume meie ja liitlaste infovahetusele ja tuletellimise protseduuridele," ütles major Vardaro.

"20. juunil lasevad erinevad relvasüsteemid ühele sihtmärgialale. Meil on kasutuses miinipildujad, suurtükid ja HIMARS raketisüsteem. Toimub tulekoordineerimisharjutus koos erinevate relvasüsteemide laskmisega," selgitas suurtükiväe inspektor, kolonelleitnant Kaarel Mäesalu "Aktuaalsele kaamerale"

HIMARS (High-Mobility Artillery Rocket System) on suure mobiilsusega koondtule raketisüsteem, mis on ette nähtud koondumisalal asuvate suurtüki-, õhutõrje- ja tuletoetussüsteemide, veokite, lahingumasinate, soomustransportööride hävitamiseks, samuti oma üksustele ja toetusvahenditele tuletoetuse osutamiseks.

Süsteemiga saab lasta nii juhitamatuid kui juhitavaid rakette, maksimaalne laskekaugus ulatub 300 kilomeetrini. Eestisse saabunud raketisüsteemid on pärit Ameerika Ühendriikide Tennesse rahvuskaardist ning osalevad õppuse teises faasis, kuhu on kaasatud nii ründelennukid, –helikopterid kui ka 155mm suurtükid M777.

Tennessee rahvuskaardi suurtükivägi kuulub esimeste üksuste hulka, mis kümme aastat tagasi selle relvasüsteemi said.

HIMARS-ilt võib tulistada korraga kuus raketti kuue erineva sihtmärgi pihta või ühe taktikalise raketi.

Süsteem läbis edukalt katse ka keskmaa õhutõrjerakettidega AMRAAM.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: