Hillar Teder: Tallinna Sadam maksis 2,8 miljonit Prevo Holdingule hämaratel põhjustel ({{commentsTotal}})

{{1465908106000 | amCalendar}}

Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder selgitas riigikogu uurimiskomisjonile, et mullu Prevo Holdingule hüvitisena 2,8 miljoni euro maksmise näol oli tegu äärmiselt hämara tehinguga, mille läbiviimist soosisid juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand.

Teder ütles uurimiskomisjonile, et pidi nii Prevo Holdinguga seoses kui mitmete teiste tehingute mõistmiseks võtma sadama nõukogu liikmena konsultatsioone, kuna mullu suvel juhatuse poolt enam adekvaatset juttu ei tulnud, selgub teisipäeval avaldatud protokollidest.

Samas märkis Teder, et Prevo juhtum oli kõige kahtlasem. "Seal oli üks väga vana ja halb leping terminali rajamiseks sadama territooriumile. Sadamal oli kohustus ehitada terminal või kai valmis, kuid lepingu teisel poolel tegelikult kaupa, mida sadamasse tuua, ei olnud," selgitas ta.

Seejärel teatas Tederi sõnul Prevo, et soovib esitatud nõuet realiseerida ning seejärel anti sadam kohtusse. "Viis aastat ei toimunud midagi, asi seisis. Ühel hetkel hakati seda teemat korduvalt juhatuse poolt nõukokku tooma. Küsisin vaidluse teiselt poolelt, et mis on summa, millega saaks vaidluse lõpetamise osas kokkuleppele. Mulle öeldi, et see on umbes üks miljon eurot. Võtsin selle teadmiseks," rääkis Teder.

"Siis läks taas aega mööda ning juhatuse liikmed üks hetk ütlesid, et asi on nõukogus otsustatud, nõukogu on otsustanud maksta hüvitusena 2,8 miljonit eurot Prevo Holdingule. Arvasin, et pean asja uurima. Küsisin, et kellele hüvitust maksti, kuid vastust ma ei saanud," ütles endine nõukogu liige.

Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Remo Holsmer ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Sadama otsus lepingust taganeda oli odavam, kui võimalikust hagist tulevad kulud.

"Selle sadama ja Prevo Holdingu vaidluse juured ulatuvad aastasse 2003, kui Tallinna Sadam sõlmis väga halva lepingu, võttes endale kohustuse rajada Muugale kaubaterminal. Ja otsus sellest lepingust väljatulemiseks oli võrreldes nende võimalike hagisummadega, mida Tallinna Sadamale oleks võinud see maksma minna, kindlasti väiksem summa," kommenteeris Holsmer.

Raha läks tühjale kestale

Seejuures ei osanud Teder vastata uurimiskomisjoni liikme Jaanus Karilaiu küsimusele "kes võisid olla Prevo Holdingu tehingu taga nõukogu liikmetest?".

"Vahet isegi ei ole, kes seal oli, aga süsteem kui selline oli täiesti jabur. Püütakse vastutust lahjendada, jagada," vastas Teder.

Ühtlasi ei osanud ettevõtja öelda, kuhu Prevole makstud raha lõpuks jõudis.

"Mingi hetk Prevo Holdingu aktsionärid vahetusid ja maksti "tühjale kestale" raha. Küsisin, kes on füüsilisest isikust lõppomanik, ja Tallinna Sadama jurist vastas, et tema ka ei tea. Eelmised omanikud läksid sellest ärist pronkssõduri järel toimunud transiidilanguse ja sellele järgnenud Venemaa kriisi ajal välja," meenutas Teder.

Auditikomitee oli hämamise ja vastutuse jagamiseks

Ettevõtja Teder lisas, et Tallinna Sadama siseauditi komitee, mille liikmed palkas juhatus, kuid mis oleks pidanud koosnema nõukogu valitud inimestest, võttis küsitavate tehingute arutamiseks endale liialt palju aega.

"Auditikomitee poolt tundus, et mida segasem lugu, seda rohkem püüti teemat eelnevalt arutada, enne kui asi nõukokku jõudis. Nõukogus öeldi siis, et teemat on juba auditikomitees arutatud ja lasti see läbi," selgitas Teder uurimiskomisjonile.

Ettevõtja hinnangul oli auditikomitee hämamise ja vastutuse jagamiseks, kuna kõik, mis auditikomiteest nõukogu esimehe kätte jõudis oli tegelikult sisuliselt juba otsustatud. "Nõukogus on kolm-neli inimest, kes näevad materjale esimest korda ja siis sa pead midagi otsustama. Vahest sai materjalid kaks-kolm päeva ette, siis sai neid läbi töötada. Materjalid olid tööalaseks kasutamiseks ja neid majast välja ei võinud viia," meenutas Teder.

Taust

Mullu juulis selgus, et Tallinna Sadam on otsustanud tasuda Spacecomi omanikega seotud OÜ-le Prevo Holding lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest 2,8 miljonit eurot, mille maksmist sadam varem põhjendatuks ei pidanud.

Sadama juht Ain Kaljurand ütles tollal BNS-ile, et täpselt ta ei mäleta, kellele maksmiseks eraldis tehakse, kuigi sadam kunagi varem ühegi lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest kellelegi raha maksnud ei ole.

Prevo Holdingu ainus juhatuse liige oli mullu Krediidiinfo andmeil Oleg Ossinovski äripartner Spacecomis, Siarhei Psiola.

Pärast Kaljuranna ja Kiili vahistamist Tallinna Sadama ajutiseks juhatuse liikmeks saanud Carri Ginter suunas Prevo Holdingule lepingu lõpetamise tasu maksmisega seotud dokumendid uurimiseks kaitsepolitseiametile.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: