Hillar Teder: Tallinna Sadam maksis 2,8 miljonit Prevo Holdingule hämaratel põhjustel ({{commentsTotal}})

{{1465908106000 | amCalendar}}

Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder selgitas riigikogu uurimiskomisjonile, et mullu Prevo Holdingule hüvitisena 2,8 miljoni euro maksmise näol oli tegu äärmiselt hämara tehinguga, mille läbiviimist soosisid juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand.

Teder ütles uurimiskomisjonile, et pidi nii Prevo Holdinguga seoses kui mitmete teiste tehingute mõistmiseks võtma sadama nõukogu liikmena konsultatsioone, kuna mullu suvel juhatuse poolt enam adekvaatset juttu ei tulnud, selgub teisipäeval avaldatud protokollidest.

Samas märkis Teder, et Prevo juhtum oli kõige kahtlasem. "Seal oli üks väga vana ja halb leping terminali rajamiseks sadama territooriumile. Sadamal oli kohustus ehitada terminal või kai valmis, kuid lepingu teisel poolel tegelikult kaupa, mida sadamasse tuua, ei olnud," selgitas ta.

Seejärel teatas Tederi sõnul Prevo, et soovib esitatud nõuet realiseerida ning seejärel anti sadam kohtusse. "Viis aastat ei toimunud midagi, asi seisis. Ühel hetkel hakati seda teemat korduvalt juhatuse poolt nõukokku tooma. Küsisin vaidluse teiselt poolelt, et mis on summa, millega saaks vaidluse lõpetamise osas kokkuleppele. Mulle öeldi, et see on umbes üks miljon eurot. Võtsin selle teadmiseks," rääkis Teder.

"Siis läks taas aega mööda ning juhatuse liikmed üks hetk ütlesid, et asi on nõukogus otsustatud, nõukogu on otsustanud maksta hüvitusena 2,8 miljonit eurot Prevo Holdingule. Arvasin, et pean asja uurima. Küsisin, et kellele hüvitust maksti, kuid vastust ma ei saanud," ütles endine nõukogu liige.

Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Remo Holsmer ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Sadama otsus lepingust taganeda oli odavam, kui võimalikust hagist tulevad kulud.

"Selle sadama ja Prevo Holdingu vaidluse juured ulatuvad aastasse 2003, kui Tallinna Sadam sõlmis väga halva lepingu, võttes endale kohustuse rajada Muugale kaubaterminal. Ja otsus sellest lepingust väljatulemiseks oli võrreldes nende võimalike hagisummadega, mida Tallinna Sadamale oleks võinud see maksma minna, kindlasti väiksem summa," kommenteeris Holsmer.

Raha läks tühjale kestale

Seejuures ei osanud Teder vastata uurimiskomisjoni liikme Jaanus Karilaiu küsimusele "kes võisid olla Prevo Holdingu tehingu taga nõukogu liikmetest?".

"Vahet isegi ei ole, kes seal oli, aga süsteem kui selline oli täiesti jabur. Püütakse vastutust lahjendada, jagada," vastas Teder.

Ühtlasi ei osanud ettevõtja öelda, kuhu Prevole makstud raha lõpuks jõudis.

"Mingi hetk Prevo Holdingu aktsionärid vahetusid ja maksti "tühjale kestale" raha. Küsisin, kes on füüsilisest isikust lõppomanik, ja Tallinna Sadama jurist vastas, et tema ka ei tea. Eelmised omanikud läksid sellest ärist pronkssõduri järel toimunud transiidilanguse ja sellele järgnenud Venemaa kriisi ajal välja," meenutas Teder.

Auditikomitee oli hämamise ja vastutuse jagamiseks

Ettevõtja Teder lisas, et Tallinna Sadama siseauditi komitee, mille liikmed palkas juhatus, kuid mis oleks pidanud koosnema nõukogu valitud inimestest, võttis küsitavate tehingute arutamiseks endale liialt palju aega.

"Auditikomitee poolt tundus, et mida segasem lugu, seda rohkem püüti teemat eelnevalt arutada, enne kui asi nõukokku jõudis. Nõukogus öeldi siis, et teemat on juba auditikomitees arutatud ja lasti see läbi," selgitas Teder uurimiskomisjonile.

Ettevõtja hinnangul oli auditikomitee hämamise ja vastutuse jagamiseks, kuna kõik, mis auditikomiteest nõukogu esimehe kätte jõudis oli tegelikult sisuliselt juba otsustatud. "Nõukogus on kolm-neli inimest, kes näevad materjale esimest korda ja siis sa pead midagi otsustama. Vahest sai materjalid kaks-kolm päeva ette, siis sai neid läbi töötada. Materjalid olid tööalaseks kasutamiseks ja neid majast välja ei võinud viia," meenutas Teder.

Taust

Mullu juulis selgus, et Tallinna Sadam on otsustanud tasuda Spacecomi omanikega seotud OÜ-le Prevo Holding lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest 2,8 miljonit eurot, mille maksmist sadam varem põhjendatuks ei pidanud.

Sadama juht Ain Kaljurand ütles tollal BNS-ile, et täpselt ta ei mäleta, kellele maksmiseks eraldis tehakse, kuigi sadam kunagi varem ühegi lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest kellelegi raha maksnud ei ole.

Prevo Holdingu ainus juhatuse liige oli mullu Krediidiinfo andmeil Oleg Ossinovski äripartner Spacecomis, Siarhei Psiola.

Pärast Kaljuranna ja Kiili vahistamist Tallinna Sadama ajutiseks juhatuse liikmeks saanud Carri Ginter suunas Prevo Holdingule lepingu lõpetamise tasu maksmisega seotud dokumendid uurimiseks kaitsepolitseiametile.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema