NATO otsustas saata Eestisse maaväe pataljoni ({{commentsTotal}})

{{1465905374000 | amCalendar}}

Täna Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.

Põhja-Atlandi nõukogus otsust vastu võtnud kaitseminister Hannes Hanso ütles, et tegemist on läbimurdelise otsusega meie regiooni julgeoleku tagamisel.

"NATO kui maailma tugevaim kaitseorganisatsioon on pühendunud oma liikmesriikide kaitsele. Otsus suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis saadab selge signaali võimalikule agressorile, et NATO seisab ühtselt kõigi liitlaste julgeoleku eest," ütles Hanso.

"Tehtud otsus näitab, et allianss reageerib kiiresti muutunud julgeolekuolukorrale. NATO usutav sõjaline ja poliitiline heidutus ei jäta ruumi valearvestusteks – NATO reageerib igal juhul, kui liikmesriiki rünnatakse," lisas ta.

Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Umbes 800-1200meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud ja vajalikud võimekused lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist, lähtudes muuhulgas asukohariikide võimelünkadest ja sõjalisest vajadusest.

Täna ja homme Brüsselis peetav NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis, kus võetakse vastu olulised otsused, mida esitatakse riigijuhtidele tippkohtumisel.

Peaminister Taavi Rõivas tervitas kaitseministrite otsust, öeldes, et see on tähtis samm liitlaste kohaloleku kindlustamiseks.

Nüüd kui otsus tuua maaväe pataljoni suurune üksus Eestisse on kaitseministrite tasemel tehtud, arutab valitsus järgmise sammuna pataljoni vastuvõtmisega seotud kulusid oma kabinetinõupidamisel.

"Liitlaste kohaloleku suurendamine on meie julgeoleku huvides fundamentaalse tähtsusega ja valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused. Teeme valitsuses otsuse liitlaste pataljoni vastuvõtmise kulude osas enne 8.-9. juulit toimuvat Varssavi tippkohtumist, et kinnitada selgelt ja üheselt, et meie poolt takistusi liitlaste vastuvõtmiseks ei ole," ütles Rõivas.

Lisaks jätkatakse järgmise kolme nädala jooksul arutelusid NATO, USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teiste liitlastega täna tehtud otsuste detailide üle.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles enne Brüsseli kohtumist, et allianss ei taha tekitada Venemaaga vastasseisu ja uut külma sõda.

"NATO jätkab oma kõigi liitlaste kaitsmist kõigi ohtude eest," ütles ta.

Samal ajal, kui Balti riigid ja Poola tervitavad Briti, USA, Saksamaa ja võimalik, et ka Kanada pataljonide paigutamist neisse riikidesse, tahetakse Venemaa võimsa sõjaarsenali vastu rohkem kaitset. Räägitud on vajadusest õhutõrjesüsteemi järele.

Lõunaliitlased Bulgaaria ja Rumeenia survestavad samal ajal NATO-t, et see oma kohalolekut Mustal merel suurendaks ning regiooni rohkem vägesid saadaks. Stoltenbergi sõnul kaalub NATO Rumeenia ettepanekut saata riiki umbes 5000-liikmeline brigaad, mis koordineeriks alliansi koolitust ning oleks ka heidutajarollis.

Moskva käsitleb NATO plaane vaenulikuna ning on hoiatanud, et allianss seab ohtu rahu Kesk-Euroopas.

 

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: