NATO otsustas saata Eestisse maaväe pataljoni ({{commentsTotal}})

{{1465905374000 | amCalendar}}

Täna Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.

Põhja-Atlandi nõukogus otsust vastu võtnud kaitseminister Hannes Hanso ütles, et tegemist on läbimurdelise otsusega meie regiooni julgeoleku tagamisel.

"NATO kui maailma tugevaim kaitseorganisatsioon on pühendunud oma liikmesriikide kaitsele. Otsus suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis saadab selge signaali võimalikule agressorile, et NATO seisab ühtselt kõigi liitlaste julgeoleku eest," ütles Hanso.

"Tehtud otsus näitab, et allianss reageerib kiiresti muutunud julgeolekuolukorrale. NATO usutav sõjaline ja poliitiline heidutus ei jäta ruumi valearvestusteks – NATO reageerib igal juhul, kui liikmesriiki rünnatakse," lisas ta.

Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Umbes 800-1200meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud ja vajalikud võimekused lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist, lähtudes muuhulgas asukohariikide võimelünkadest ja sõjalisest vajadusest.

Täna ja homme Brüsselis peetav NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis, kus võetakse vastu olulised otsused, mida esitatakse riigijuhtidele tippkohtumisel.

Peaminister Taavi Rõivas tervitas kaitseministrite otsust, öeldes, et see on tähtis samm liitlaste kohaloleku kindlustamiseks.

Nüüd kui otsus tuua maaväe pataljoni suurune üksus Eestisse on kaitseministrite tasemel tehtud, arutab valitsus järgmise sammuna pataljoni vastuvõtmisega seotud kulusid oma kabinetinõupidamisel.

"Liitlaste kohaloleku suurendamine on meie julgeoleku huvides fundamentaalse tähtsusega ja valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused. Teeme valitsuses otsuse liitlaste pataljoni vastuvõtmise kulude osas enne 8.-9. juulit toimuvat Varssavi tippkohtumist, et kinnitada selgelt ja üheselt, et meie poolt takistusi liitlaste vastuvõtmiseks ei ole," ütles Rõivas.

Lisaks jätkatakse järgmise kolme nädala jooksul arutelusid NATO, USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teiste liitlastega täna tehtud otsuste detailide üle.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles enne Brüsseli kohtumist, et allianss ei taha tekitada Venemaaga vastasseisu ja uut külma sõda.

"NATO jätkab oma kõigi liitlaste kaitsmist kõigi ohtude eest," ütles ta.

Samal ajal, kui Balti riigid ja Poola tervitavad Briti, USA, Saksamaa ja võimalik, et ka Kanada pataljonide paigutamist neisse riikidesse, tahetakse Venemaa võimsa sõjaarsenali vastu rohkem kaitset. Räägitud on vajadusest õhutõrjesüsteemi järele.

Lõunaliitlased Bulgaaria ja Rumeenia survestavad samal ajal NATO-t, et see oma kohalolekut Mustal merel suurendaks ning regiooni rohkem vägesid saadaks. Stoltenbergi sõnul kaalub NATO Rumeenia ettepanekut saata riiki umbes 5000-liikmeline brigaad, mis koordineeriks alliansi koolitust ning oleks ka heidutajarollis.

Moskva käsitleb NATO plaane vaenulikuna ning on hoiatanud, et allianss seab ohtu rahu Kesk-Euroopas.

 

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: