NATO otsustas saata Eestisse maaväe pataljoni ({{commentsTotal}})

{{1465905374000 | amCalendar}}

Täna Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.

Põhja-Atlandi nõukogus otsust vastu võtnud kaitseminister Hannes Hanso ütles, et tegemist on läbimurdelise otsusega meie regiooni julgeoleku tagamisel.

"NATO kui maailma tugevaim kaitseorganisatsioon on pühendunud oma liikmesriikide kaitsele. Otsus suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis saadab selge signaali võimalikule agressorile, et NATO seisab ühtselt kõigi liitlaste julgeoleku eest," ütles Hanso.

"Tehtud otsus näitab, et allianss reageerib kiiresti muutunud julgeolekuolukorrale. NATO usutav sõjaline ja poliitiline heidutus ei jäta ruumi valearvestusteks – NATO reageerib igal juhul, kui liikmesriiki rünnatakse," lisas ta.

Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Umbes 800-1200meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud ja vajalikud võimekused lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist, lähtudes muuhulgas asukohariikide võimelünkadest ja sõjalisest vajadusest.

Täna ja homme Brüsselis peetav NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis, kus võetakse vastu olulised otsused, mida esitatakse riigijuhtidele tippkohtumisel.

Peaminister Taavi Rõivas tervitas kaitseministrite otsust, öeldes, et see on tähtis samm liitlaste kohaloleku kindlustamiseks.

Nüüd kui otsus tuua maaväe pataljoni suurune üksus Eestisse on kaitseministrite tasemel tehtud, arutab valitsus järgmise sammuna pataljoni vastuvõtmisega seotud kulusid oma kabinetinõupidamisel.

"Liitlaste kohaloleku suurendamine on meie julgeoleku huvides fundamentaalse tähtsusega ja valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused. Teeme valitsuses otsuse liitlaste pataljoni vastuvõtmise kulude osas enne 8.-9. juulit toimuvat Varssavi tippkohtumist, et kinnitada selgelt ja üheselt, et meie poolt takistusi liitlaste vastuvõtmiseks ei ole," ütles Rõivas.

Lisaks jätkatakse järgmise kolme nädala jooksul arutelusid NATO, USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teiste liitlastega täna tehtud otsuste detailide üle.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles enne Brüsseli kohtumist, et allianss ei taha tekitada Venemaaga vastasseisu ja uut külma sõda.

"NATO jätkab oma kõigi liitlaste kaitsmist kõigi ohtude eest," ütles ta.

Samal ajal, kui Balti riigid ja Poola tervitavad Briti, USA, Saksamaa ja võimalik, et ka Kanada pataljonide paigutamist neisse riikidesse, tahetakse Venemaa võimsa sõjaarsenali vastu rohkem kaitset. Räägitud on vajadusest õhutõrjesüsteemi järele.

Lõunaliitlased Bulgaaria ja Rumeenia survestavad samal ajal NATO-t, et see oma kohalolekut Mustal merel suurendaks ning regiooni rohkem vägesid saadaks. Stoltenbergi sõnul kaalub NATO Rumeenia ettepanekut saata riiki umbes 5000-liikmeline brigaad, mis koordineeriks alliansi koolitust ning oleks ka heidutajarollis.

Moskva käsitleb NATO plaane vaenulikuna ning on hoiatanud, et allianss seab ohtu rahu Kesk-Euroopas.

 

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema