Riigikogu läheb energiamajanduse seadusega edasi ({{commentsTotal}})

Urve Palo.
Urve Palo. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu võtab menetluses oleva energiamajanduse seaduse tõenäoliselt sel nädalal vastu. Majanduskomisjon võttis teisipäeval eelnõust välja võimaluse energiasäästumaksu kehtestamiseks ning see sai pärast muudatusi ka sotside toetuse.

"Võeti välja võimalus energiasäästumaksu kehtestamiseks. Seega algne majandusministeeriumi eelnõu on keeratud pea peale," ütles ERR-i uudisteportaalile IRL-i esindaja Ken-Marti Vaher.

Vaher ütles, et eelnõu läheb kolmapäeval teisele lugemisele. Juba neljapäevaks on kavandatud kolmas lugemine.

Palo: sotsid hoidsid ära Reformierakonna soovi kehtestada uus maks

Riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo (SDE) ütles, et tänu sotsiaaldemokraatidele hoiti ära Reformierakonna soov kehtestada järjekordselt uus kaudne maks. "Sedakorda kõigile elektri-, gaasi- ja soojatarbijatele energiasäästumaksu kaudu."

"Sotsiaaldemokraadid olid sellele kategooriliselt vastu, et energiahinnad tõusevad ning tänu sellele hääletati majandusministeeriumi ja eelnõu juhtivmenetleja Kalle Pallingu ettepanek (Palo peab silmas ettepanekut kehtestada energiasäästumaks - toim.) majanduskomisjoni istungil välja," ütles Palo ERR-i uudisteportaalile.

Palo märkis, et maksu loomine on ära kirjeldatud majandusminister Kristen Michali esitatud eelnõu algversioonis. "Ehk see ei saa kuidagi olla sotside poolt eelnõusse lisatud," ütles ta.

"Mul on siiralt kahju, et noorpoliitik Kalle Palling on omandanud reformierakondliku vilumuse rääkida pooltõdesid ning sellisel moel hämades oma läbimõtlemata tegudelt tähelepanu eemale juhtida," lausus Palo.

Palo rääkis, et sotsid pole kunagi teinud ettepanekut fondi loomiseks ning eelnõu algses versioonis oli see juba olemas. "Fondi loomise põhimõtted olid aga vägagi ähmased ning sisu analüüsimata. Toona tegime ettepaneku, et kui fond luuakse peab see seisma hea ka selle eest, et vähekindlustatud pered saaksid eelisjärjekorras osa energiasäästu meetmetest."

Eelnõu juhtivmenetleja Kalle Pallingu (RE) sõnul olid just sotsid need, kes tarbijaid enim koormava alternatiivi ehk energiasäästufondi laekunud raha kasutamiseks tegid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: