Prantsuse prokuratuur: politseinikest abielupaari tapnud pussitajal oli järgmiste sihtmärkide nimekiri ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa prokuratuuri teatel oli eile Magnanville'is politseinikest abielupaari tapnud pussitaja vandunud äsja truudust äärmusrühmitusele ISIS ning läbiotsimiste käigus leiti ka nimekiri edasiste rünnakute sihtmärkidega.

Pariisi prokurör François Molins selgitas Reutersile, et ründaja oli enne politsei tormijooksu teatanud, et ta võttis kuulda ISIS-e juhi Abu Bakr al-Baghdadi üleskutset "tappa uskmatuid nende kodudes koos nende peredega".

Võimalike sihtmärkide nimekirjast rääkides Molins ühtegi nime ei maininud, kuid mainis, et nimekirjas oli nii politseinikke, ajakirjanikke, räppareid kui ka muid avaliku elu tegelasi.

Politsei on selgitanud, et ründaja varitses õhtul kõrge politseiametniku kodumaja juures ning ründas meest õhtul kella 20.30 paiku. Seejärel läks ta korterisse, kus tappis samuti siseministeeriumi haldusalas töötanud naise. Abielupaari 3-aastase poja võttis ta pantvangiks.

Kohale saabunud politsei eriüksuslased pidasid mehega läbirääkimisi, mille käigus avaldas kurjategija ka ISIS-ele toetust. Kui läbirääkimised läbi kukkusid, korraldasid eriüksuslased tormijooksu, mille käigus terrorist tapeti. Laps pääses vigastusteta.

Seoses rünnakuga on võimud pidanud kinni kolm võimalikku kaasosalist.

Äärmusrühmituse ISIS propagandakanaliks olev uudisteagentuur Amaq teatas kohe pärast vahejuhtumit, et ründajaks oli ISIS-e võitleja. Hetkel on mehe tegelik otsene seos ISIS-ega alles selgitamisel.

Prantsuse meedia andmetel oli ründajaks 25-aastane Larossi Abballa, kelle oli juba varasemaid kokkupuuteid terrorismiga. Nimelt mõisteti mees 2013. aastal kolmeks aastaks vangi seoses džihaadivõitlejate värbamisele kaasa aitamise eest. Džihaadivõitlejad läksid tema kaasosalusel Pakistani ja Afganistani hõimualadele.

Ta oli ka praegusel hetkel politsei jälgimise all, sealhulgas kuulati teda pealt. Paraku eilset rünnakut see ära ei hoidnud.

Prantsusmaa president François Hollande mõistis rünnaku hukka ja nentis, et tegu on vaieldamatult terroriaktiga. Siseminister Bernard Cazeneuve lisas, et Prantsusmaa on võitluseks terrorismiga täielikult pühendunud ning käesoleval aastal on vahi alla võetud rohkem kui 100 kahtlustatavat.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: