Video: küüditamise ohvreid mälestati üle Eesti ({{commentsTotal}})

Eesti ajaloo ühest kurvemast päevast ehk juuniküüditamisest möödus 75 aastat. Küüditamise ohvreid mälestati kõikjal Eestis.

14. juunil 1941. aastal viis nõukogude võim Eestist Siberisse üle 10 000 inimese, kellest hukkus 6000. Juuniküüditamine oli võigas kuritegu, mille Nõukogude Liidu julgeolekujõud panid toime lisaks Eestile veel kolmes teises riigis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna, kui sellest on möödas 75 aastat, kogunesid küüditamise ohvrid Kadrioru roosiaeda, et mälestada üheskoos represseerituid. Kohale tuli rohkesti inimesi, kellest mitmel oli sõnum edastada.

"Kahjuks noorem põlvkond ei ole saanud piisavaid teadmisi, et mõista selle julma kuritöö tähendust Eesti rahvale, sest see oli Eesti rahva hävitamisaktsioon," ütles juuniküüditatu Peep Varju.

"Iga päev see suur nälg ja toidu otsimine ja kerjamne ja kõik see käis nagu loomuliku elu juurde," meenutas Ellen Koppel.

"Tänast päeva mälestatakse küll, kuid aasta jooksul ikka küllalt tagasihoidlikult. Tänane päev on muidugi tasemel nagu ta võiks olla," rääkis kaks korda küüditatud Erik Herbert Pinka.

President Toomas Hendrik Ilves mõistis roosiaias peetud kõnes hukka Venemaad, kes ei tunnista enda juriidilise eelkäija Nõukogude Liidu tehtut. Samas ütles president, et enam sellist olukorda ei teki, sest 25 aastat on Eesti teinud tööd selle nimel, et olla kaitstud.

Läänemaal mälestati küüditatuid nii Haapsalus kui ka Ristil. Toona Eestist viidud inimeste seas oli ka kunagine Haapsalu linnapea Hans Alver, kes mõrvati Sverdlovski oblastis 1942. aasta kevadel.

Ristil koguneti ohvreid meenutama aga Viljar Ansko kavandatud mälestusmärgi "Raudteerööpad mäletavad" juurde. Just Risti raudteejaamas pandi rongile paljud küüditatud läänlased.

Mälestusküünlad süüdati täna öösel kõikides Raplamaa raudteejaamades.

84-aastane Käru elanik Enn Pärn ja kümned sealkandi inimesed süütasid südaöö paiku oma lähedaste mälestuseks küünla Käru raudteejaama perroonil. Enn Pärn oli küüditamisööl 9-aastane.

Tomski oblastis orvuks jäänud Enn veetis Siberi lastekodus viis aastat ja pääses siis oma perest ainsana kodumaale tagasi.

Küüditamise ohvreid mälestati ka Värskas. 1941. aastal hukkasid ja küüditasid nõukogude võimud 646 Petseri Kaitseliidu majja reservõppe kogunemisele kutsutud Eesti ohvitseri.

Põlvamaal Värskas avati nende mälestuseks viie aasta eest mälestuskivi. Tänavu osales tseremoonial esmakordselt kaitsevägi, et avaldada austust vaba Eesti eest langenud ohvitseridele.

"Mehed viidi üle punaarmee koosseisu mitte nende vabal tahtel, vaid sõjaväes käib ju asi korralduste järgi. Siis korraldati Värskas ja Korelas - need olid Eesti-aegsed sõjaväe suvelaagrite asukohad - välilaager, ainult et mehed võeti kokku, öeldi, et me läheme öisele õppusele, aga selle asemel viidi Kaitseliidu majja, deklareeriti ja arreteeriti," kirjeldas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev.

"Mälu ja mäletamine on ka kaitseväe jaoks väga oluline ja meie jaoks on oluline mäletadada selle jaoks, et järgmine kord, kui peaks vaja olema, hakata vastu, võtta nendest meestest õppust, et see ei oleks üllatus, et me ei usuks sinisilmselt ja et meie teed ei läheks sarnaselt," rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: