Video: küüditamise ohvreid mälestati üle Eesti ({{commentsTotal}})

Eesti ajaloo ühest kurvemast päevast ehk juuniküüditamisest möödus 75 aastat. Küüditamise ohvreid mälestati kõikjal Eestis.

14. juunil 1941. aastal viis nõukogude võim Eestist Siberisse üle 10 000 inimese, kellest hukkus 6000. Juuniküüditamine oli võigas kuritegu, mille Nõukogude Liidu julgeolekujõud panid toime lisaks Eestile veel kolmes teises riigis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna, kui sellest on möödas 75 aastat, kogunesid küüditamise ohvrid Kadrioru roosiaeda, et mälestada üheskoos represseerituid. Kohale tuli rohkesti inimesi, kellest mitmel oli sõnum edastada.

"Kahjuks noorem põlvkond ei ole saanud piisavaid teadmisi, et mõista selle julma kuritöö tähendust Eesti rahvale, sest see oli Eesti rahva hävitamisaktsioon," ütles juuniküüditatu Peep Varju.

"Iga päev see suur nälg ja toidu otsimine ja kerjamne ja kõik see käis nagu loomuliku elu juurde," meenutas Ellen Koppel.

"Tänast päeva mälestatakse küll, kuid aasta jooksul ikka küllalt tagasihoidlikult. Tänane päev on muidugi tasemel nagu ta võiks olla," rääkis kaks korda küüditatud Erik Herbert Pinka.

President Toomas Hendrik Ilves mõistis roosiaias peetud kõnes hukka Venemaad, kes ei tunnista enda juriidilise eelkäija Nõukogude Liidu tehtut. Samas ütles president, et enam sellist olukorda ei teki, sest 25 aastat on Eesti teinud tööd selle nimel, et olla kaitstud.

Läänemaal mälestati küüditatuid nii Haapsalus kui ka Ristil. Toona Eestist viidud inimeste seas oli ka kunagine Haapsalu linnapea Hans Alver, kes mõrvati Sverdlovski oblastis 1942. aasta kevadel.

Ristil koguneti ohvreid meenutama aga Viljar Ansko kavandatud mälestusmärgi "Raudteerööpad mäletavad" juurde. Just Risti raudteejaamas pandi rongile paljud küüditatud läänlased.

Mälestusküünlad süüdati täna öösel kõikides Raplamaa raudteejaamades.

84-aastane Käru elanik Enn Pärn ja kümned sealkandi inimesed süütasid südaöö paiku oma lähedaste mälestuseks küünla Käru raudteejaama perroonil. Enn Pärn oli küüditamisööl 9-aastane.

Tomski oblastis orvuks jäänud Enn veetis Siberi lastekodus viis aastat ja pääses siis oma perest ainsana kodumaale tagasi.

Küüditamise ohvreid mälestati ka Värskas. 1941. aastal hukkasid ja küüditasid nõukogude võimud 646 Petseri Kaitseliidu majja reservõppe kogunemisele kutsutud Eesti ohvitseri.

Põlvamaal Värskas avati nende mälestuseks viie aasta eest mälestuskivi. Tänavu osales tseremoonial esmakordselt kaitsevägi, et avaldada austust vaba Eesti eest langenud ohvitseridele.

"Mehed viidi üle punaarmee koosseisu mitte nende vabal tahtel, vaid sõjaväes käib ju asi korralduste järgi. Siis korraldati Värskas ja Korelas - need olid Eesti-aegsed sõjaväe suvelaagrite asukohad - välilaager, ainult et mehed võeti kokku, öeldi, et me läheme öisele õppusele, aga selle asemel viidi Kaitseliidu majja, deklareeriti ja arreteeriti," kirjeldas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev.

"Mälu ja mäletamine on ka kaitseväe jaoks väga oluline ja meie jaoks on oluline mäletadada selle jaoks, et järgmine kord, kui peaks vaja olema, hakata vastu, võtta nendest meestest õppust, et see ei oleks üllatus, et me ei usuks sinisilmselt ja et meie teed ei läheks sarnaselt," rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo.

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: