Pariisis muutus tööreformi vastane protest vägivaldseks ({{commentsTotal}})

{{1465923187000 | amCalendar}}

Kümned tuhanded inimesed osalesid Pariisis meeleavaldusel, millega protestiti tööseaduste muudatuste vastu. Meeleavaldus muutus aga vägivaldseks

Meeleavaldusel osalenud taksojuhid takistasid liiklust linna lääneosas, raudteetöötajad ei juhtinud ronge ning ka näiteks Eiffeli torni töötajad sulgesid maailmakuulsa turismi sihtkoha, et ühineda seisakuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politseil oli ka kokkupõrkeid noorte ja äärmuslastega ning nende vaigistamiseks kasutati pisargaasi. Politsei kasutas meeleavaldajate laiali ajamiseks pisargaasi ja veekahurit. "Kõik vihkavad politseid!" karjusid meeleavalajad muu hulgas.

Korrakaitsjate teatel sai vigastada vähemalt 40 inimest, neist 29 julgeolekutöötajat.

Vahi alla võeti 73 inimest.

Ametiühingute juhitavatel protestidel avaldatakse meelt valitsuse seaduse vastu, mis võimaldab tööandjatel eirata läbirääkimistel töövõtjatega ametiühinguid ning lihtsustaks töötajate vallandamist.

Politsei hinnangul kogunes Pariisis teisipäeval 70 000-80 000 inimest ja kogu Prantsusmaal 125 000. Korraldajate arvates oli osalejaid palju rohkem.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: