Enamik presidendiks pürgijaist pooldab topeltkodakondsust teatud juhtudel ({{commentsTotal}})

Enamik presidendiks pürgijatest leiab, et Eesti kodakondsusseadus vajab kaasajastamist ja teatud juhtudel peaks topeltkodakondsus lubatud olema. Arvamused lähevad aga lahku selles osas, milliste riikide puhul see nii võiks olla ja kas see puudutab sünnijärgset või naturalisatsiooni korras saadud kodakondsust.

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles pühapäeval toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhisegadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse kõigile soovijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ütles, et topeltkodakondsus peaks Eestis olema lubatud Euroopa Liidu riikide kodanikele ja seda nii sünnijärgselt kui ka naturalisatsiooni korras.

"Seetõttu me kinnistaksime endale järgmise põlvkonna võimaluse tulla Eestisse tagasi ja hoida tihedat sidet," selgitas ta.

Vene rahvusest inimeste puhul on Repsi sõnul oluline aga vähendada kodakondsuseta inimeste arvu, lihtsustades Eesti kodakondsuse andmist. Sellisel juhul peaks aga neil inimestel olemagi ainult üks, Eesti kodakondsus.

"Meie kõige suurem julgeolekurisk on see, et tõepoolest on Eestis väga palju neid inimesi, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja keda me sellega lükkame Vene kodanikuks See kindlasti ei ole Eesti huvides," rääkis Reps.

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Eiki Nestor toetab mõtet muuta kodakondsusseadust. Tema jaoks on aga oluline see, et topeltkodakondsus oleks esialgu lubatud ikkagi sünnijärgsetele kodanikele.

"Seal on põhimõtteline teema sünnijärgsetest Eesti kodanikest, kelle puhul seda on peetud mõistlikumaks teha. Vaidluskohad on natuke teisel pool. Mitte Euroopa Liidu sees või väljas, vaid tegu on sellega, kas tegemist on sünnijärgsete kodanikega või mitte," rääkis Nestor.

Presidendikandidaadiks pürgiv Allar Jõks ütles konkreetselt, et praegune seadus, mille kohaselt peab sünnijärgselt Eesti ja mõne teise riigi kodakondsuse saanud inimene 18-aastaselt valima ühe neist, on põhiseadusevastane. Neil inimestel peaks tema sõnul olema lubatud kaks kodakondsust. Naturalisatsiooni korras kahe kodakondsuse lubamine oleks aga juba julgeolekuküsimus.

"Kodakondsus on eriline suhe riigiga, mis hõlmab õigusi, kuid veelgi olulisem - kohustusi. Olukord, kus me tekitaksime Eestis juurde kodanikke, kes peaksid hakkama valima, kas olla lojaalne Eestile või Venemaale, siis see oleks päris tõsine julgeolekuprobleem," selgitas Jõks.

Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Mart Helme ei poolda topeltkodakondsuse lubamist ei sünnijärgsetele ega ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud kodanikele.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: