Enamik presidendiks pürgijaist pooldab topeltkodakondsust teatud juhtudel ({{commentsTotal}})

Enamik presidendiks pürgijatest leiab, et Eesti kodakondsusseadus vajab kaasajastamist ja teatud juhtudel peaks topeltkodakondsus lubatud olema. Arvamused lähevad aga lahku selles osas, milliste riikide puhul see nii võiks olla ja kas see puudutab sünnijärgset või naturalisatsiooni korras saadud kodakondsust.

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles pühapäeval toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhisegadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse kõigile soovijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ütles, et topeltkodakondsus peaks Eestis olema lubatud Euroopa Liidu riikide kodanikele ja seda nii sünnijärgselt kui ka naturalisatsiooni korras.

"Seetõttu me kinnistaksime endale järgmise põlvkonna võimaluse tulla Eestisse tagasi ja hoida tihedat sidet," selgitas ta.

Vene rahvusest inimeste puhul on Repsi sõnul oluline aga vähendada kodakondsuseta inimeste arvu, lihtsustades Eesti kodakondsuse andmist. Sellisel juhul peaks aga neil inimestel olemagi ainult üks, Eesti kodakondsus.

"Meie kõige suurem julgeolekurisk on see, et tõepoolest on Eestis väga palju neid inimesi, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja keda me sellega lükkame Vene kodanikuks See kindlasti ei ole Eesti huvides," rääkis Reps.

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Eiki Nestor toetab mõtet muuta kodakondsusseadust. Tema jaoks on aga oluline see, et topeltkodakondsus oleks esialgu lubatud ikkagi sünnijärgsetele kodanikele.

"Seal on põhimõtteline teema sünnijärgsetest Eesti kodanikest, kelle puhul seda on peetud mõistlikumaks teha. Vaidluskohad on natuke teisel pool. Mitte Euroopa Liidu sees või väljas, vaid tegu on sellega, kas tegemist on sünnijärgsete kodanikega või mitte," rääkis Nestor.

Presidendikandidaadiks pürgiv Allar Jõks ütles konkreetselt, et praegune seadus, mille kohaselt peab sünnijärgselt Eesti ja mõne teise riigi kodakondsuse saanud inimene 18-aastaselt valima ühe neist, on põhiseadusevastane. Neil inimestel peaks tema sõnul olema lubatud kaks kodakondsust. Naturalisatsiooni korras kahe kodakondsuse lubamine oleks aga juba julgeolekuküsimus.

"Kodakondsus on eriline suhe riigiga, mis hõlmab õigusi, kuid veelgi olulisem - kohustusi. Olukord, kus me tekitaksime Eestis juurde kodanikke, kes peaksid hakkama valima, kas olla lojaalne Eestile või Venemaale, siis see oleks päris tõsine julgeolekuprobleem," selgitas Jõks.

Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Mart Helme ei poolda topeltkodakondsuse lubamist ei sünnijärgsetele ega ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud kodanikele.

Toimetaja: Merili Nael



Uudised
Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Rail Baltic.Rail Baltic.

OTSE: Balti Assamblee arutab Rail Balticu ehitamist

Riigikogu konverentsisaalis toimub reedel Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu transpordiühenduste ja taristu teemaline konverents, kus arutatakse Balti riikide ühiste projektide ja koostöö arendamise võimalusi. Konverents on ingliskeelne ning selle veebiülekanne on reaalajas jälgitav kella 9-16.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.