Holsmer: nõukogul on raske avastada altkäemaksu võtmist ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Remo Holsmeri sõnul on nõukogul raske avastada sedavõrd keerulist kuritegu nagu altkäemaksu võtmine. Tema hinnangul jäid poliitilised kemplused nõukogus temale eelnenud aega.

Reformierakondlasest endine nõukogu esimees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel, mil nüüdseks korruptsioonikahtlustuse saanud Allan Kiili ja Ain Kaljuranna juhatuses jätkamise küsimus üleval oli, ei olnud tema teada kummagi mehe suhtes algatatud kahtlustust.

"Mulle anti informatsiooni kahe juhatuse liikme kohta. Ma ei saa hetkel avaldada selle informatsiooni sisu, aga veelkord ma saan öelda, et kummagi juhatuse liikme suhtes ei olnud algatatud kahtlustust. Vastasel korral ei oleks kumbki mees ametisse saanud," ütles Hoslmer.

Vastuseks riigikogu uurimiskomisjoni hinnangutele, et nõukogu ei täitnud piisavalt järelevalve rolli, ütles Holsmer, et altkäemaksu andmine on niivõrd keeruline kuritegu, et seda olnuks raske avastada.

"Tallinna Sadamal oli siseauditi osakond, Tallinna Sadamat auditeerisid välised auditibürood ja antud juhul, kui need kahtlustused üles kerkisid, siis kinnitas ka kaitsepolitseiamet, et nõukogul on väga keeruline avastada altkäemaksu andmist kui keerulist peitkuritegu," selgitas Holsmer.

Nõukogu varasem esimees Neinar Seli ei soovinud kommentaare jagada.

Aruanne toob välja advokaadibüroo Sorainen õigusauditi, mille kohaselt oli Tallinna Sadamas juhatuse ja nõukogu pädevus konkreetselt kindlaks määramata ning juhatus sõlmis olulisi lepinguid ilma nõukogu teadmata.

Endise juhatuse liikme Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv ütles, et juhatusel on olnud raske toetuda nõukogule, mille liikmed ei leia erakondliku kuuluvuse tõttu ühist keelt.

"Siit ei saa teha sellist järeldust, nagu juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand oleksid kontrollimatult, iseseisvalt nõukogu, riiki kui omanikku, siseauditit täielikult ignoreerinud ja justkui nemad kahekesi juhatuse liikmetena oleksid vastutavad kogu Tallinna Sadama töökorralduse eest," rääkis Pilv.

Tulevikus riigi äriühingute korruptsioonijuhtumite vältimiseks soovib tänane majandusminister Kristen Michal kõik transiidi-, taristu- ja transpordiettevõtted viia ühise kontserni alla, et karmistada sisekontrolli.

"Tulevikus peaks kindlasti olema sisekontrollisüsteemid tugevamad, nii et ettevõtete sees oleks otsuste üle kontroll ja nõukogude toetus ka sisekontrolli mõttes oleks parem," rääkis Michal.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema