Holsmer: nõukogul on raske avastada altkäemaksu võtmist ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Remo Holsmeri sõnul on nõukogul raske avastada sedavõrd keerulist kuritegu nagu altkäemaksu võtmine. Tema hinnangul jäid poliitilised kemplused nõukogus temale eelnenud aega.

Reformierakondlasest endine nõukogu esimees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel, mil nüüdseks korruptsioonikahtlustuse saanud Allan Kiili ja Ain Kaljuranna juhatuses jätkamise küsimus üleval oli, ei olnud tema teada kummagi mehe suhtes algatatud kahtlustust.

"Mulle anti informatsiooni kahe juhatuse liikme kohta. Ma ei saa hetkel avaldada selle informatsiooni sisu, aga veelkord ma saan öelda, et kummagi juhatuse liikme suhtes ei olnud algatatud kahtlustust. Vastasel korral ei oleks kumbki mees ametisse saanud," ütles Hoslmer.

Vastuseks riigikogu uurimiskomisjoni hinnangutele, et nõukogu ei täitnud piisavalt järelevalve rolli, ütles Holsmer, et altkäemaksu andmine on niivõrd keeruline kuritegu, et seda olnuks raske avastada.

"Tallinna Sadamal oli siseauditi osakond, Tallinna Sadamat auditeerisid välised auditibürood ja antud juhul, kui need kahtlustused üles kerkisid, siis kinnitas ka kaitsepolitseiamet, et nõukogul on väga keeruline avastada altkäemaksu andmist kui keerulist peitkuritegu," selgitas Holsmer.

Nõukogu varasem esimees Neinar Seli ei soovinud kommentaare jagada.

Aruanne toob välja advokaadibüroo Sorainen õigusauditi, mille kohaselt oli Tallinna Sadamas juhatuse ja nõukogu pädevus konkreetselt kindlaks määramata ning juhatus sõlmis olulisi lepinguid ilma nõukogu teadmata.

Endise juhatuse liikme Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv ütles, et juhatusel on olnud raske toetuda nõukogule, mille liikmed ei leia erakondliku kuuluvuse tõttu ühist keelt.

"Siit ei saa teha sellist järeldust, nagu juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand oleksid kontrollimatult, iseseisvalt nõukogu, riiki kui omanikku, siseauditit täielikult ignoreerinud ja justkui nemad kahekesi juhatuse liikmetena oleksid vastutavad kogu Tallinna Sadama töökorralduse eest," rääkis Pilv.

Tulevikus riigi äriühingute korruptsioonijuhtumite vältimiseks soovib tänane majandusminister Kristen Michal kõik transiidi-, taristu- ja transpordiettevõtted viia ühise kontserni alla, et karmistada sisekontrolli.

"Tulevikus peaks kindlasti olema sisekontrollisüsteemid tugevamad, nii et ettevõtete sees oleks otsuste üle kontroll ja nõukogude toetus ka sisekontrolli mõttes oleks parem," rääkis Michal.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: