Holsmer: nõukogul on raske avastada altkäemaksu võtmist ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Remo Holsmeri sõnul on nõukogul raske avastada sedavõrd keerulist kuritegu nagu altkäemaksu võtmine. Tema hinnangul jäid poliitilised kemplused nõukogus temale eelnenud aega.

Reformierakondlasest endine nõukogu esimees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel, mil nüüdseks korruptsioonikahtlustuse saanud Allan Kiili ja Ain Kaljuranna juhatuses jätkamise küsimus üleval oli, ei olnud tema teada kummagi mehe suhtes algatatud kahtlustust.

"Mulle anti informatsiooni kahe juhatuse liikme kohta. Ma ei saa hetkel avaldada selle informatsiooni sisu, aga veelkord ma saan öelda, et kummagi juhatuse liikme suhtes ei olnud algatatud kahtlustust. Vastasel korral ei oleks kumbki mees ametisse saanud," ütles Hoslmer.

Vastuseks riigikogu uurimiskomisjoni hinnangutele, et nõukogu ei täitnud piisavalt järelevalve rolli, ütles Holsmer, et altkäemaksu andmine on niivõrd keeruline kuritegu, et seda olnuks raske avastada.

"Tallinna Sadamal oli siseauditi osakond, Tallinna Sadamat auditeerisid välised auditibürood ja antud juhul, kui need kahtlustused üles kerkisid, siis kinnitas ka kaitsepolitseiamet, et nõukogul on väga keeruline avastada altkäemaksu andmist kui keerulist peitkuritegu," selgitas Holsmer.

Nõukogu varasem esimees Neinar Seli ei soovinud kommentaare jagada.

Aruanne toob välja advokaadibüroo Sorainen õigusauditi, mille kohaselt oli Tallinna Sadamas juhatuse ja nõukogu pädevus konkreetselt kindlaks määramata ning juhatus sõlmis olulisi lepinguid ilma nõukogu teadmata.

Endise juhatuse liikme Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv ütles, et juhatusel on olnud raske toetuda nõukogule, mille liikmed ei leia erakondliku kuuluvuse tõttu ühist keelt.

"Siit ei saa teha sellist järeldust, nagu juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand oleksid kontrollimatult, iseseisvalt nõukogu, riiki kui omanikku, siseauditit täielikult ignoreerinud ja justkui nemad kahekesi juhatuse liikmetena oleksid vastutavad kogu Tallinna Sadama töökorralduse eest," rääkis Pilv.

Tulevikus riigi äriühingute korruptsioonijuhtumite vältimiseks soovib tänane majandusminister Kristen Michal kõik transiidi-, taristu- ja transpordiettevõtted viia ühise kontserni alla, et karmistada sisekontrolli.

"Tulevikus peaks kindlasti olema sisekontrollisüsteemid tugevamad, nii et ettevõtete sees oleks otsuste üle kontroll ja nõukogude toetus ka sisekontrolli mõttes oleks parem," rääkis Michal.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: