Põhja prefekt: politseinike vastu suunatud rünnakute juurpõhjus on nädalavahetuseti ojadena voolav alkohol ({{commentsTotal}})

Põhja prefekt Kristian Jaani sõnul on nädalavahetusel toimunud korrakaitsjate vastu suunatud rünnakute põhiline põhjus alkohol, mille liigtarvitamisel kaotavad inimesed kontrolli oma tegude üle. Politseinikke rünnates võib see aga lõppeda viieaastase reaalse vangistusega.

Möödunud nädalavahetusel toimus neli rünnakut, mis olid suunatud tööülesandeid täitnud korrakaitsjate vastu. Põhja prefekt Kristian Jaani ütles saates "Terevisioon", et kui ühe nädalavahetuse jooksul saab viga neli politseinikku, on midagi väga korrast ära. "See paneb küsima, et kes selliseid tegusid toime panevad, mis on nende väärtused," nentis Jaani.

Põhja prefekt lisas, et kõikide rünnakute puhul on algne põhjus alkohol. "Kui me vaatame, kuidas Tallinna vanalinnas nädalavahetustel alkohol ojadena voolab, siis ma arvan, et juurpõhjuseid tuleb otsida sealt ja küsida endalt, kui lihtne on - ütleme otse - ennast täis juua," ütles Jaani.

"Kui inimesed on purjus, siis nad ei mõtesta oma tegusid enam. Ega need inimesed, kes ründasid politseinike, ei mäleta, et nad seda tegid," lisas prefekt.

Jaani sõnul rünnatakse korrakaitsjaid umbes 60 korral aastas. "Loomulikult politseinike töö ongi ohtlik ja kui me teeme nädalas umbes kuni 3000 väljakutset ja selle nädala jooksul rünnatakse korra politseinike, siis peab tõdema, et see ongi ohtlik töö ning me peame selle asjaoluga alati arvestama," toonitas Jaani.

Korrakaitsja ründamise eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. "Täna on klubi Venus juures toimunud rünnakuga seotud kaks isikut Harju maakohtu loal vahistatud ning kriminaalmenetlus on käimas. Meie asi on kindlasti võimalikult kiiresti kogu see menetlus lõpule viia, saata tõendid prokuratuuri ja sealt edasi kohtusse, kus ka karistus selgub," selgitas prefekt.

Ühtlasi sõnas Jaani, et ka ühiskondlik reaktsioon sellistele rünnakutele peaks olema äärmiselt karm. "Kui me vaatame kasvõi seda videot Tallinna vanalinnas toimunud sündmusest, siis oli kõrvalseisjate seas pärast politseiniku löömist isegi kuulda plaksutamist ja hõiskeid. Siinkohal tekib küll küsimus, mis nende - õnneks üksikute - inimeste väärtused üldse on," möönis Jaani.

Hoolimata raskest nädalavahetusest kinnitas Põhja prefekt, et olukord tänavatel on kontrolli all ning tegemist pole väga laialdase kriisiga.

"Me vastame igapäevaselt 400 kuni 500 väljakutsele, mis on üldjuhul kõik ohtlikud, kuna me ei tea, mis meid ees ootab. Kuid me ei saa öelda, et asjad ei oleks meil kontrolli all. Paraku neid rünnakuid juhtub, kuigi oleks hea, kui neid ei juhtuks, aga sellesse peame me kõik panustama," toonitas Jaani.

Toimetaja: Allan Rajavee



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: